Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Augusti teisel nädalavahetusel toimub Paide Vallimäel juba 11. korda Arvamusfestival ning nüüd on avalik ka festivali programm. Mis see Arvamusfestival üldse on, miks on oluline arutelukultuuri arendada ning milliseid üllatusi pakub tänavune programm, rääkis festivali programmijuht Sigrid Solnik.
Kuidas iseloomustaksid Arvamusfestivali kellelegi, kes pole sellest kunagi midagi kuulnud?
Tegu on Eestimaa südames toimuva festivaliga, mille fookus on headel vestlustel. Muul ajal tüüpiline unine väikelinn Paide muutub kaheks päevaks Eesti kõige ägedamaks kohaks, kus on koos väga suur kontsentratsioon tarku ja huvitavaid inimesi, kes loovad ühiselt kvaliteetset sisu ja mõnusa intellektuaalse õhkkonna. Minu jaoks on oluline see, et Arvamusfestivalilt tullakse ära parema ja targema inimesena, kui sinna minnakse. Arvamusfestivalil ei pea tingimata isegi ühtegi arutelu kuulama, kuid igaüks saab nautida selle mõnusat atmosfääri, spontaanselt tekkivaid vestlusi ning tasuta kultuuriprogrammi.
Milline on hea arutelukultuur ning miks on see ühiskonna jaoks oluline?
Head arutelukultuuri iseloomustab minu jaoks see, et esindatud on erinevad arvamused ja kõigil on võimalik kaasa rääkida. Oluline on eesmärgistatus – et me saame aru, miks me oleme kokku tulnud mingeid teemasid arutama ning kuhu me tahame jõuda. Vajalik on ka kuulamisoskus. Festivalil me kõigepealt kuulame ja siis vastame, mitte ei valmista kuulamise asemel enda sõnavõttu ette. Need on asjad, mis võiks festivalilt edasi kanduda ka inimeste igapäevaellu alates ettevõtete töökoosolekutest kuni riigikogu aruteludeni välja.
Meil on ühiskonnas üha suuremad vastuolud ja lõhed, eri arvamustega inimesed ulbivad üksteisest üha kaugemale ning järjest vähem on valmisolekut teist kuulata ja mõista, kust ta tuleb. Oma mullis on mugav olla aga ühiskonnana on selline eraldumine kahjulik. Festivalil kohtuvad ühes arutelus erinevad sektorid ja eri arvamustega inimesed, kelle vahel võib esineda ka mittemõistmist. Kui festivali õhkkonda ja platvormi õigesti ära kasutada, on võimalik eri osapooli üksteisele lähemale tuua.
Mis sind selle aasta ideekorje või programmi juures enim üllatas?
Tänavu on palju uusi ja ägedaid aruteluformaate. Me oleme ka ise uute formaatide tutvustamise ja juurutamise nimel palju tööd teinud, kuid eelkõige üllatasid mind korraldajad, kes ise midagi täiesti uudset välja pakkusid. Näiteks kommunikatsiooniuurijate poolt püsti pandud TikToki maja, ukraina, eesti ja vene noorte integreerumise katse või Demokraatia alal ning samaaegselt ka Soomes ja Lätis toimuv hübriidarutelu kõrgharidusest. Ideekorjes oli tänavu palju organisatsioone, kes varem arutelu korraldanud ei ole ning uute tulijatega seonduvalt on rohkem näha valmisolekut teha uutmoodi, mitte käia juba sissetallatud rada.
Üllatas ka see, et lisaks aruteluteemadele pakuti omaalgatuslikult programmi ka töötubasid ning erinevaid kunstiprojekte, mis ühiskonna probleemide või ühiskondliku aruteluga seonduvad. See näitab, et Arvamusfestivali nähakse hea platvormina, kus ühiskondlikku diskussiooni ka läbi kunsti tekitada. Kultuuri- ja aruteluprogramm täiendavad üksteist hästi ning täidavad samu eesmärke, lihtsalt erinevate meediumite kaudu.
Kas Arvamusfestival peab publikut üllatama või on selle tugevus stabiilsuses ja traditsioonis?
Arvamusfestival saab üllatada kõige enam kultuuriprogrammiga. Sisuprogramm ei pea minu hinnangul tingimata üllatama, vaid edasi arenema. Võime endiselt rääkida tuumajaamast või põlevkivist aga see diskussioon ei ole samal tasemel, mis ta oli paar aastat tagasi, vaid ta on vahepeal edasi liikunud. Festivali eesmärk on Eesti arutelukultuuri arendada. Ja meie peame kaks sammu eespool arenema, me ei saa teha sama asja, mis oli viis aastat tagasi. Kui festivali algusaegadel käidi rohkem eksperte kuulamas, siis täna soovitakse rohkem ka ise sõna sekka öelda – festivali külastaja ootus on muutunud. Tänavu ongi programmis rohkem kaasavaid formaate ning festivali külastaja jaoks oleme kavasse lisanud kolme kriipsu süsteemis märke selle kohta, kui palju igas arutelus kaasa saab rääkida. Ühe kriipsuga arutelude puhul võib oodata klassikalisemat paneeldiskussiooni, kus kuulajad saavad lõpus küsimusi esitada, kolme kriipsuga arutelude puhul eeldatakse aga kõigi alal viibijate panust arutelu õnnestumisse.
