Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Milline peaks olema aastatel 2017-2020 EMP/Norra toetuste vabaühenduste programm?
Kuigi Avatud Eesti Fondi koordineeritud VÜF pole veel lõppenud, on siseministeeriumi eestvedamisel alanud EMP/Norra toetuste kodanikuühiskonna programmi 2017-2020 tarbeks juba ideede kaardistus. Siseministeerium tegi eeltöö ja valis KÜSKiga välja kaks laiemat teemat. Kas oleme päri või on vajadusi ka mujal? Millised vajadustest on olulisemad ja millistega peaks üks kodanikuühiskonna arengut toetav rahastusprogramm tegelema?
Kuna taas on loomulikult väga kiire, ootame te mõtteid maris@ngo.ee hiljemalt neljapäevaks, 19. maiks. Sel korral kogume vabaühenduste mõtteid uue VÜFi osas paralleelselt sellega, kui EMSLi arvamust koostame.
Esialgu väljapakutud suunad:
I Vabaühenduste poliitikate kujundamises osalemise edendamine (võimekuse tõstmine)
Probleem: võimekus ja valmisolek osaleda poliitikate kujundamises nii riigi kui ka kohalikul tasandil on ebaühtlane ja ebapiisav.
Põhjendus: Kui kodanikuühendused on suutelised mõjusalt esindama erinevaid vajadusi ja huvisid ühiskonnas, kaasates oma sihtrühmi ja liikmeid ning koondades põhjendatud arvamusi, saab ühiskondlik dialoog konstruktiivsem ja järjepidevam.
Näiteks on võimalik:
- Ühingu eestkoste- ja huvikaitsevõimekuse tõstmine, et vabaühenduste katusorganisatsioonid töötaksid oma liikmesorganisatsioonidega nende poliitikakujundamises osalemise võimestamiseks.
- Kohaliku tasandi organisatsioonide võimekuse tõstmine kodanikuharidusega tegelemiseks, et sütitada noori inimesi samuti julgemalt ühiskonnas sõna võtma, aktiivne olema (nt läbi noortekogude moodustamise, koolides/huviringides simulatsioonimängude vms aktiivmeetodid).
II Vabaühenduste majandusliku jätkusuutlikkuse tõstmine
Probleem: vabaühenduste jätkusuutlikkus – kuidas koondada ressursse (finantse, inimesi, teadmisi, lahendusi)
Põhjendus: Kuna avaliku sektori toetused vabaühendustele tulevikutrendina pigem vähenevad, siis on vabaühenduste arengu ja nende tegevuse mõjukuse tagamiseks vaja mõelda sellele, kuidas vabaühendused oleksid võimekamad ressursside kaasajad, majanduslikult hästi toime tulevad võimekad organisatsioonid.
Näiteks on võimalik:
- katsetada (sh importida ja kohandada) innovaatilisi mudeleid ühiskondlike probleemide lahendamiseks;
- korrastada ühenduste finantsplaneerimist (sh annetused, liikmemaksud, vabatahtlike panus jne);
- tagada majanduslikku jätkusuutlikkust sotsiaalse ettevõtte asutamisega/edasiarendamisega;
- tagada ühingu majanduslikku jätkusuutlikkust läbi erinevate teenuste pakkumise (sh nii avalikud teenused kui ka kogukonnateenused).
Fotol: 3. mail sõlmisid Island, Liechtenstein, Norra ja Euroopa Liit kokkuleppe, et aastatel 2014-2021 annavad kolm riiki 2.8 miljardit 15 EL riigile selleks, et vähendada sotsiaalset ja majanduslikku ebavõrdsust.
