Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Küsisime kaheksalt erkonnalt nende seisukohti avatud valitsemise põhimõtete ja plaanide kohta, saime vastuse kolmelt erakonnalt. Avatud valitsemine tähendab võimu teostamist ausalt, läbipaistvalt ja dialoogis kodanikega.
Eesti 200
Parempoolsed
Milliseid rolle peaksid teie hinnangul vabaühendused ja MTÜ-d Eestis kandma? Milliseid ülesandeid võiksid nad täita ja milliseid mitte?
Vabaühendused kui inimeste vabadusel ja vastutusel põhinevad ühendused võivad tulenevalt põhiseadusest tegutseda kõigis neis valdkondades, kus nad näevad selleks vajadust ja see ei ole vastuolus seadustega. Vabaühendused võivad kanda lähtudes ühenduse eesmärgist väga erinevaid rolle. Vabaühendused võivad olla huvikaitsjad ja selleks ühendada samu väärtusi, ideid ja vajadusi kandvaid inimesi ning edendada neid ideid ja väärtusi ühiskonnas kui ka leida lahendusi vajadustele ja probleemidele. Vabaühendused võivad osutada inimestele teenuseid, kui neid ei suuda osutada avalik (teenuse osutaja on kaugel) ega ärisektor (ei võimalda kasumlikult tegutseda). Vabaühendused võivad olla kogukondade ühendajad ja nende identiteedi kujundajad ja hoidjad (külaseltsid, elustiili kogukonnad, jt). Vabaühendused võivad olla algatajad või suunanäitajad ühiskonna arengusuundumuste osas (sotsiaalne ettevõtlus, mille kaudu lahendatakse olemasolevaid sotsiaalseid probleeme; arutelude algatajad ühiskonnas (Arvamusfestival, Rohetiiger jt). Vabaühendustel on suur roll kultuuri- ja sporditöös ning inimeste vabaaja sisustamisel ja huvitegevustes.
Vabaühendused ei saa üle võtta avaliku sektori vastutust tema ülesannete täitmise eest. Küll aga saab lepingute alusel täita neile delegeeritud ülesandeid. Vabaühendused ei peaks tegutsema ettevõtluses, sest neil on teised eesmärgid ega suuda seda teha tulemuslikult.
Mil määral peaksid ministeeriumid poliitikakujundamise protsessis MTÜ-dega koosloomeliselt koostööd tegema?
Ministeeriumid peaksid olema huvitatud oma valdkondades poliitikakujundamisel tegema MTÜdega koostööd võimalikult ulatuslikult ja võimalikult varajasest protsessi algetapist alates. Nii luuakse ühine arusaam probleemidest ja nende lahendamise võimalustest. Nii saavad koos loodud õigusaktid suurema legitiimsuse ja neid viiakse ka koos ellu.
Koosloomeline poliitikategemine ei ole seni veel piisavalt levinud ega toimi sujuvalt, aga on juba mitmeid häid kogemusi ja näiteid: sotsiaalministeeriumis käivitatud strateegilise partnerluse koostöö enam kui 10 valdkondlike vabaühenduste võrgustikuga; siseministeeriumis kodanikuühiskonna valdkondades ja vabatahtlikega mitmetes siseturvalisuse valdkondades.
Kuidas plaanite tagada, et avatud valitsemise põhitees ehk dialoog kodanikega paraneks? Kas ja kuidas kavatsete võimestada vabaühendusi selle rolli kandjana?
Tulemuslik dialoog põhineb ühisel teadmisel, põhineb sellel, kui avaliku võimu kogutud andmed on tehtud võimalikult avatuks ja kättesaadavaks ning need on dialoogi partnerite poolt kasutatavad ja annavad aruteludeks ühise lähtealuse.
Parimalt saab avalik sektor kodanikega dialoogi pidada just valdkondlike vabaühenduste ja nende võrgustike vahendusel.
Olulised on tänapäevased digilahendused ja tänapäevaste suhtluskanalite (sotsiaalmeedia, teavitamiskanalid jt) rakendamine ja kasutamine). Väga oluline on parandada dialoogi omavalitsustes kasutades selleks väga mitmesuguseid võimalusi: strateegiline partnerlus, avalikud arutelud, arutelud sihtrühmadega ja kogukondades, sotsiaalmeedia kanalid jt.
Kõige eeltoodu kasutamiseks vajavadki vabaühendused jätkuvalt nende arengu toetamist nii koolituste kaudu, arengutoetuste abil kui ka uute algatuste käivitamise toetamisega.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Milliseid rolle peaksid teie hinnangul vabaühendused ja MTÜ-d Eestis kandma? Milliseid ülesandeid võiksid nad täita ja milliseid mitte?
Eesti riigi juhtimine peab olema läbipaistev, uuendusmeelne ja ressursitõhus. Sotsiaaldemokraatlikus nägemuses on riigi üks olulisemaid rolle hoida ühiskonda koos, soodustada kogukondade ja elualade koostööd ja ühist panust. Vabaühendused ja aktiivsed kogukonnad on sidusa Eesti ühiskonna alustala ja sotsiaalse innovatsiooni allikas. Vabaühenduste roll on tuua inimesi rohkem kogukonna ja ühiskonna küsimuste arutamise ja lahendamise juurde, kaasates eriti neid rühmi, kellel on seni olnud väiksemad võimalused ühiskonnaelus osalemiseks. Oluline on ka see, et ühingud koonduksid elu- või huvialati katusühendustesse. Vast ei ole ka piiranguid, millega vabaühendused tegelevad, sest juba tänaseks on nad osalised pea kõigi elualade korraldamisel. Jah, on mingid riigi tuumikülesanded, ent uute lahenduste pakkumisel on vabakond aktiivselt osaline hoolekandest korrakaitseni ja keskkonnast energeetikani.
Mil määral peaksid ministeeriumid poliitikakujundamise protsessis MTÜ-dega koosloomeliselt koostööd tegema?
Vabaühendused ja kogukonnad on koosloomelises valitsemises olulised partnerid. Sotsiaaldemokraadid toetavad koosloome ja disainmõtlemise senisest enam kasutamist iga valitsemistasandi poliitikakujundamises ja teenuste väljaarendamisel koostöös eri elanikerühmade, kogukondade ja vabaühendustega. See aitab muuta poliitika kujundamist ja seadusloomet veelgi läbipaistvamaks, et kodanik võiks oma riiki usaldada ning selle tulemusena oleks Eesti ühiskond ka õiglasem.
Kuidas plaanite tagada, et avatud valitsemise põhitees ehk dialoog kodanikega paraneks? Kas ja kuidas kavatsete võimestada vabaühendusi selle rolli kandjana?
Sotsiaaldemokraatide jaoks on Eesti demokraatia tugevuseks ideede vaba konkurents, madal korruptsiooni tase ning koostöökultuur. Just viimast silmas pidades toetame riigi ja omavalitsuste oluliste partnervabaühenduste professionaliseerumist. Üks olulisi hoobasid selleks on muuta partnerühenduste rahastus stabiilsemaks – mitmeaastased koostöölepped ja tegevustoetused. Koostöölepete ja pikemaajalise toetamise üks sihte on just soodustada aktiivsete, võimekate ja läbipaistvate huvikaitseorganisatsioonide kujunemist ning tugevdada vabaühenduste huvikaitsevõimekust. Meie riik algab kogukondadest ja inimeste koostööst – seda väärtust ja hoiakut kannavad enim just vabaühendused.
