Euroopa Parlament: ebaausatele kauplemisvõtetele tuleb teha lõpp

Eile tegi Euroopa Parlament otsuse ebaausate kauplemisvõtete (inglise keeles unfair trading practices) kohta, mis hakkab mõjutama nii Eesti kui ka arenguriikide jaemüüjaid ja põllumehi.

Häältega 600 48 vastu (24 puudus) otsustasid Europarlamendi saadikud eile, et kõikides liikmesriikides üle terve Euroopa tuleb samade põhimõtete alusel rakendada tugevaid meetmeid nende jaemüüjate ja ettevõtete suhtes, kes ebaõiglaselt suruvad oma lepingupartneritele peale ebaausaid tingimusi. Ebaausad kauplemisvõtted tekivad olukorras, kus tarneahela lepingupartnerite vahelistes kaubandussuhetes puudub majanduslik tasakaal ja osaliste läbirääkimispositsioonid on ebavõrdsed. Tootjatel on ebaausate kauplemisvõtete vastu keeruline astuda, sest see võib neile tähendada ilma jäämist oma peamistest ostjatest ja seega ka elatisest.

Muuhulgas tahetakse otsusega lõpetada järgnevad kauplemisvõtted: jaemüüjate ühepoolne hindade langetamine, kaubanduslepingute muutmine tagasiulatuvalt, kulude ja riskide tootja kanda jätmine, lepingusuhte ebaõiglane lõpetamine, tellimuste muutmine lühikese etteteatamisega ning tootjate ähvardamine. Kuigi 20 liikmesriigis juba on vajalik mehhanism ebaausate kauplemisvõtete vastu võitlemiseks, tähendab Europarlamendi otsus nende mehhanismide harmoniseerimist üle Euroopa, millega tagatakse ühisturul ühesugune lähenemine.

„Europarlamendi otsus on oluline samm väiketootjatele nii Eestis, Hispaanias kui ka arenguriikides“, kommenteerib otsust MTÜ Mondo vastutustundliku tarbimise eestvedaja Kristina Mänd. „Tänane hääletamine näitab, et Euroopa Parlament tahab näha õiglasemaid ja ausamaid kaubandussuhteid nii Euroopa sees kui ka Euroopa ja arenguriikide vahel. Kui liikmesriikide sees ja vahel toimivates kauplemissuhetes on sõltuvalt riigist kontroll ühel või teisel viisil olemas, siis nendes kauplemissuhetes, mis on EL liikmesriikide ja arenguriikide vahel, seda pole. Europarlamendi otsus reguleerib kauplemisvõtteid sõltumata piirkonnast ja aitab kaasa arenguriikide tootjate elujärje parandamisele“.

2015. aasta septembris valmis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) ja Piimaliidu tellimusel analüüs „Ebaausad kauplemistavad Eesti toiduainetööstuses – ostja turujõud, enimlevinud ebaausad kauplemistavad ja teiste EL liikmesriikide õigusaktide võrdlus“, milles selgus, et tervelt 79% üle 5 miljoni eurose käibega ettevõtetest on Eestis kokku puutunud ebaausate kauplemisvõtetega ja alla 5 miljoni eurose käibega on selliseid kogemusi olnud 50% vastanud ettevõtetest. Samas kohtusse ühtegi sellist juhtumit jõudnud ei ole. Kui hästi reguleeritud Eestis on ebaausad kauplemisvõtted probleem, siis võime ette kujutada, kui laastav on olukord arengumaades, kus puudub sotsiaalkindlustus ja napib töövõimalusi.

Iga liikmesriik peab vaatama, kuidas jälgida ja takistada ebaausaid kauplemisvõtteid terves tarneahelas ja nendest teada anda, kahjustamata nõrgemat osapoolt. Eestis on eneseregulatsioonina algatatud toiduainete vertikaalse tarneahela heade tavade väljatöötamine, millega töötavad ettevõtjate ja tootjate ühendused. Koos 29 projekti Supply Chainge partneriga üle Euroopa ootab ka MTÜ Mondo lisaks heale tavale Euroopa Komisjonilt ebaausate kauplemisvõtete vastaste meetmete harmoniseerimist  ja meie valitsuselt samme, millega panna nendele piir. 

Rohkem infot:
Kristina Mänd
+3725690 9754
MTÜ Mondo vastutustundliku tarbimise eestvedaja
http://supplychainge.org/eestkoste/poliitika-eestkoste/?L=ee

• EMSLi liige
• Uudis