Viimased artiklid:
Viimased uudised:
15. september on üleilmne demokraatiapäev, mida tähistatakse ÜRO peaassamblee ärgitusel juba 2007. aastast, et tähelepanu juhtida demokraatia käekäigule – nii sellele, mis on hästi, kui sellele, mis nii hästi ei ole.
Demokraatia on natuke nagu armastus. Või tervis. Või hea haridus. Teadlastel on pakkuda oma lihtsam või keerulisem definitsioon, selgitus selle kohta, mis see on – ja miks ja kuidas peaks olema. Ent igal inimesel on asjast oma arusaam, enda kogemusele toetuv nägemus, mis teiste inimeste nägemuse ja kogemusega mõnikord kokku ei kõlksugi.
Totalitaarsest režiimist pääsemisel mõtles ehk nii mõnigi demokraatiale selga lausa kuldse kuu. Ent saabunud argielu röögatus, lakkamatud väljakutsed ja vargamäelik vaev tõi rinda hoopis omajagu (mõistetavat) kibedust, äratas ehk unistusigi mõne valgustunud diktaatori järele, kes uuesti kõik korda seaks.
Valgustunud diktaatoritega on aga nii, et mis mõne jaoks on valgus, on teise jaoks pimedus – ja loota, et sina oled alati diktaatori jaoks „õigel poolel“, on naiivne. Ükskõik, kas vaatame ajalugu lähemas või kaugemas vaates.
Demokraatia on, jah, aeglane. Kõiksugu konkureerivaid arvamusi peab (ära) kuulama ja arvesse võtta proovima. Harva jõuavad ideed teostuseni nende esialgsel esitatud kujul, sest otsustamis- ja teostusprotsessi käigus sünnib nii mõndagi. Konflikt ja pettumus on toimuvasse sageli juba eos sisse kirjutatud. Ning osapoolte veenmiseks, vastupanu ületamiseks tuleb tööle panna kõik oma (heaks) inimeseks olemise oskused.
Vabaühendustel on demokraatia hoidmisel ja tugevdamisel, demokraatiavaevade kõrvale demokraatiarõõmude pakkumisel ülioluline roll. Meie olemegi demokraatia harjutusväli. Just ühingud toovad inimesed lausa erinevatest sektoritest kokku üksteisega rääkima, üksteist kuulama ja arvestama, isegi siis, kui see on tülikas ja aeganõudev. Vabaühenduste vastutus on ärgitada avalikke arutelusid ka siis, kui see on osapooltele ebamugav. Ühingute ülesanne on tuua nähtavale ununenud, tähelepanuta jäänud hääled. Meie kõigi ühine võimalus on meelde tuletada (ka iseendale), et see aeglane ja käänuline tee võib küll olla väsitav, ent on siiski parim tee kõikvõimalikest.
Rõõmu demokraatiatööle!
