Septembris korraldas Vabaühenduste Liit koos Avatud Eesti Fondiga Eesti vabaühenduste esindajatele õppereisi Islandile Reykjaviki. Õppereisi toimumist toetas Aktiivsete Kodanike Fond.
Kuula viie õppereisi osaleja muljeid Eesti Noorteühenduste Liidu taskuhäälingus.
Islandil tehakse väga palju vajalikku ära kogukonnas ja vabatahtlikult, sest inimesi on vähe (rahvaarv u 380 000 ja sellest Reykjavikis 130 000 inimest) ja kõigi vajalike tegemiste jaoks ei leidu professionaalset organisatsiooni ega riigiasutust. Näiteks Islandi vabaühenduste liidus, mida õppereisil külastasime, ei ole ühtegi palgalist töötajat, liiduga tegeletakse vabatahtlikuna teise töö kõrvalt. Eriti just väiksemates linnades on inimestel suur vastutustunne – kui tahad, et ühiskonnas midagi tehtud saaks või teenused toimiks, siis tuleb ise käed külge panna.
Õppereisi jooksul külastasime seitset Islandi vabaühendust.
Women’s Rights Association asub kenas majas, mida nad omavad koos teise naisõigustega tegeleva organisatsiooniga. Neil on üks töötaja, teised tegutsevad vabatahtlikena. Annavad välja tasuta ajakirja, mis ilmub korra aastas (islandi keeles), ja korraldavad üritusi, mh suuri marsse. Rahastus tuleb ⅓ osas riigilt, ⅓ liikmetelt ja annetustest, ⅓ projektitaotlustest.
Kuigi Island on uuringute järgi võrdõiguslikkuse poolest Euroopa riikide hulgas esimene, siis probleeme on seal mitmeid, näiteks kasvav palgalõhe, suurenev vägivald ja halvenev naiste tervis.
Human Rights Centre tegutseb samas majas, neil on kaks töötajat. Tegelevad erinevate inimõiguste teemadega, sh huvikaitse ja sisserändajate nõustamisega.
Meiega kohtunud Margret rääkis, et inimõiguste olukord Islandil oli mõnda aega hea, aga kui teemadega ei tegele, siis läheb asi jälle halvemaks. Näiteks kui vaenukõnest ja selle ohtudest pidevalt ei räägi, siis võib see hakata normaalsuseks muutuma. Sotsiaalmeedia kaudu jõuavad Islandi laste ja noorteni probleemid ja eeskujud, mida väikeses ja omaette ühiskonnanas pole enne olnud, näiteks on lapsed hakanud teisi kiusama.
Ta rääkis ka sisserändajatest, keda on Islandil 70 000. Üldiselt on nad ühiskonnas hästi vastu võetud, eriti kui nad oskavad inglise keelt ja õpivad islandi keelt. Tööl käib suurem protsent sisserändajaid kui islandlasi.
Almannaheill ehk Islandi vabaühenduste liit on asutatud 2008. aastal. Tiimis on seitse vabatahtlikku, mitte ühtegi tasustatud töötajat. Liidul on 42 liiget, Islandil on kokku u 400 registreeritud mittetulundusühingut. Praegu töötavad nad selle kallal, et mittetulundusühingud saaksid käibemaksusoodustuse.
Meiega kohtunud Tomas rääkis, et paljudel Islandi poliitikutel on kodanikuühiskonnas töötamise taust, nii et valdkonda mõistetakse ja väärtustatakse suhteliselt hästi. Ühe eduka annetuste kogumise näitena tõi ta välja Reykjaviki maratoni, kus 2024. aastal koguti 169 organisatsioonile üle 250 miljoni krooni ehk 1,7 miljonit eurot.
Islandi Punane Rist on suur ja professionaalne organisatsioon, millel on osakonnad üle kogu riigi.
Punane Rist koordineerib inimeste evakueerimist ja ajutistesse elukohtadesse paigutamist kriisides, näiteks 2023. aasta novembris, kui Grindaviki linna elanikud pidid linna lähedal asuva vulkaani purskamise tõttu kodudest lahkuma.
Meiega kohtunud Áslaug rääkis uimastite kasutajate abistamise tööst, mille käigus nad koordineerivad kahju vähendamise (harm reduction) tiimide tegevust – kuna inimesed ei kavatse tarvitamist lõpetada, siis aidatakse neil iseendale ja ühiskonnale võimalikult vähe kahju teha, andes näiteks puhtaid süstlaid ja muid vahendeid.
Punane Rist tegeleb ka vaimse tervise ja inimeste üksinduse probleemidega, näiteks koordineerivad projekti, mille raames on kokku viidud 400 paari, kes kohtuvad või helistavad, et omavahel suhelda ja muresid-rõõme jagada.
SEEDS on vabatahtlikel tuginev keskkonnaorganisatsioon, mis saab peagi 20-aastaseks ja seda juhib endiselt asutaja Oscar, kes on pärit Kolumbiast. Nad korraldavad laagreid, seminare, talguid ja muid kogunemisi inimestele üle kogu maailma, kes soovivad Islandi kultuuriga tutvuda ja loodusele head teha.
Stigamot on seksuaalvägivalla ohvrite nõustamiskeskus, mis osutab riigile nõustamisteenust ehk nõustamine on sihtgrupile tasuta. Samuti töötavad nad ühiskonnas seksuaalvägivalla suhtes teadlikkuse tõstmise ja parema seadusandluse nimel.
Organisatsioonis töötab 10 nõustajat ja kaks tugitöötajat.
Hringurinn on naiste ühing lastehaigla toetamiseks. Juba 1904. aastal ühe hakkaja naise loodud organisatsioonis on 320 liiget, kes lisaks liikmetasu maksmisele korraldavad lastehaigla ja teiste laste abistamise projektide heaks erinevaid üritusi ja müüvad oma kätega tehtud käsitööd. Samuti kaasavad nad ettevõtteid, kes annetavad või annavad oma tooteid näiteks aasta suursündmusel, jõulubazaaril müümiseks või õnneloosi auhindadeks.