Kadri Sikk: Räägime demokraatia haprusest
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Nende sõnadega algas paari aasta tagune lühisketš kodanikuühiskonnast, peaosas Märt Pius. Kui Märdi kehastatud näitleja tahtis rääkida tavainimesele kodanikuühiskonnast ja demokraatiast ning kohtas uksel tugevat vastuseisu, siis Eesti Vegan Selts seisab silmitsi veelgi keerulisema teema eest seismisega: kuidas saada riik ja tavainimesed mõistma, et veganlus pole vähemuse erahuvi, vaid enamuse päästerõngas?
Veganlus pakub julgematele praegu veel erakordset võimalust kogeda, mis tunne on muutuda enamusest ühtäkki vähemuseks, kui sinu valikud tunduvad suuremale osale ühiskonnast äärmuslikud. Paljud tuntud hirmud mängitakse läbi ka veganluse peal: miks peavad veganid oma mõtteid teistele peale suruma ja jätku ometi lapsed rahule. Praktikas võib see tähendada keeruliseks muutunud suhteid eraelus ning pidevate vaigistamistaktikate kannatamist, aga ka ebavõrdset kohtlemist avalike teenuste saamisel, näiteks lasteaias, koolis ning haiglas tühja kõhuga jäämist, ebakvaliteetset arstiabi või koolikiusamist.
Ehk kõige vastuolulisem ongi selle juures, et veganluse puhul pole tegemist klassikalise vähemusega, sest veganlus on valiku küsimus. Valdav enamus veganitest pole üles kasvanud veganperedes, vaid on langetanud selle ratsionaalse valikuna, arvestades veganluse mõju keskkonnale, tervisele ja rõhutud gruppide vabaduse saavutamisele. Paraku põrkub veganluse levik tõdemuse taha, et ei saa aidata seda, kes ise oma probleemi ei näe. Kui selliseid inimesi on enamus, tuleb ka veganite tegevus ümber mõtestada.
Nii olemegi Eesti Vegan Seltsis võtnud tugeva suuna huvikaitsele ja keskendume sellele, et muuta juba veganluse valinud inimestele lihtsamaks jääda selle valiku juurde igal hetkel. Meil on tugev tiim, põhjalikud teadmised ning suur kogemus, tänu millele saime eelmisel aastal organisatsiooni edasiseks arendamiseks toetust Kodanikuühiskonna Sihtkapitalilt.
Meil on õnnestunud jõudsalt laiendada oma koostöövõrgustikku avalikus sektoris, istudes nüüd samas liivakastis juba nii Sotsiaalministeeriumi, Tervise Arengu Instituudi kui Terviseametiga. Ometi on ka see vastuoluline, kuidas meiega lähemalt kokku puutudes tunnistab riik nii rahastuse kui koostööga, et meie tööd ja teadmisi saab usaldada, kuid samal ajal hoiatab jätkuvalt üldsust veganluse eest ega soovi ise muutuda ka siis, kui laual on faktid, et me kõik peame muutuma. Ja et see on meile kõigile kasulik. Demokraatial on jõudu ainult siis, kui vähemuse perspektiivi võetakse tõsiselt – ja pole mingit garantiid selle juhtumiseks.
Kui peaksin alguses viidatud klipi meie töö kontekstis ümber tegema, näeks see välja nii: veganist Märt istub tavakodaniku ja riigiga põlevas majas ning palub neilt võtit, et uks lahti keerata ja välja astuda. Pika veenmise peale õnnestub tal leekidest värske õhu kätte saada. Kas ta suudab veenda ka teisi, et nad kaasa tuleksid?
Neljapäeval, 8. novembril toimus Tallinna Lillepaviljonis KÜSKi kogemuspäev “Jalad alla!”, kus esinesid lisaks autorile mitmed säravad inimesed kodanikuühiskonnast. Kogemuspäeval otsiti vastust küsimusele milliseid algatusi ja kuidas peaks riik toetama ning kuidas vabaühendused saaksid ise oma käekäigule kaasa aidata.
