Kas Eesti noortel on hea olla?
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Lastekaitse Liidu tellimusel viidi läbi uurimus noorte elukvaliteedist Baltimaades. Eesti noorte sirgumisest võrdluses naabritega kirjutas HELEN SAARNIK.
Heaolu on mitmemõõtmeline mõiste, mis hõlmab isiku füüsilist ja vaimset tervist, haridustaset, majanduslikku positsiooni, füüsilist turvalisust, juurdepääsu vabadustele ja võimalusi osaleda ühiskonnaelus. Heaolu on selles mõttes üksikisiku võimaluste rohkus või vähesus.
Noorte heaolu kirjeldades pööratakse järjest rohkem tähelepanu nende edule elus – noorte heaolu sõltub edukusest koolis, tuleviku perspektiividest, headest võimalustest tööturul ja materiaalsest võimekusest. Samuti on tekkinud arusaam, et tänapäeva ühiskonnas on olemas kõik võimalused maksimaalne heaolu saavutada, kui vaid oskad ise neid võimalusi ära kasutada.
Jõukas elukeskkond, hea tervis ning ulatuslikud hariduse ja vaba aja veetmise võimalused ei tähenda aga, et noored tunneksid ennast hästi ja oleksid psühholoogiliselt oma eluga rahul. Noorte positiivseks arenguks on olulised objektiivsed indikaatorid elukeskkonna, haridusvõimaluste ja tervise kohta ning subjektiivsed indikaatorid selle kohta, kuidas noored tunnevad end oma pere keskel, koolis, sõpradega jne.
Lastekaitse Liit on koostöös Läti ja Leedu kolleegidega (Latvijas Bērnu Labklājības Tīkls, Excolo Latvia, Ziburio Fondas ja Web Multishop Company) välja töötanud indikaatorsüsteemi, mis võimaldab hinnata noorte praegust olukorda nii objektiivselt kui ka subjektiivselt.
Noorte heaolu monitooringusüsteemi katsetamiseks tehti kolmes Balti riigis võrdlusuuring, milles osales Eestis, Lätis ja Leedus kokku 2377 noort. Noorte heaolu pilootuuringu kokkuvõte ja iga riigi analüüs on kättesaadav nii inglise kui ka eesti keeles projekti kodulehel youthpitstop.com/et/.
Kõigis kolmes Balti riigis on subjektiivne rahulolu eluga kõrge, üksiti suhtuvad Eesti noored lootusrikkamalt oma tulevikku (kõige kõrgem näitaja Euroopa Liidu riikide seas). Balti riikides on praeguse eluoluga rahulolu määr sarnane EL-i keskmisega, samas on Balti noored tuleviku suhtes optimistlikumad kui EL-i noored keskmiselt.
Tervislikud eluviisid
Eri andmekogumid osutavad, et tervislikud eluviisid pole noorte hulgas kinnistunud. Kehamassiindeks näitab, et 44% Eesti noortest on ülekaalulised või rasvunud (Lätis 38% ja Leedus 31%). Iga neljas noor Lätis ja Leedus ja iga viies Eestis suitsetab. Alkoholi kasutatakse vähem kui EL-is keskmiselt, kuid kasutuse määr on sellele vaatamata kõrge – 48% EL-i, 44% Läti, 38% Eesti ja 34% Leedu noortest tarbib alkoholi. Vähemalt korra elus kanepit tarbinud noorte hulk on Balti riikides EL-i keskmisest kõrgem (EL-i keskmine on 16%, Lätis on määr 17%, Leedus 18% ja Eestis 25%). Kõik andmed viivad järelduseni, et teadlikkuse kasvatamine ja tervislike eluviiside heade tavade levitamine on noortevaldkonnale ja tervele ühiskonnale keeruline ülesanne.
Tervishoiuteenuste kättesaadavus
Kuigi Balti riikide noorte absoluutne enamus väitis, et nende tervislik seisukord on hea (Eestis 85%, Lätis 86% ja Leedus 87%), on see EL-i keskmisest siiski madalam (93%). Lisaks arvab iga kolmas Eesti ja Läti noor ning iga neljas Leedu noor, et tal on pikaajaline haigus või terviseprobleem. Andmed näitavad ka, et Eestis ja Lätis on EL-i keskmisest suurem noorte osakaal, kes tunnevad ennast sageli masendunult või depressiivsena.
Psühholoogilise ja emotsionaalse toe kättesaadavus
24% Eesti noortest ning 36–37% Läti ja Leedu noortest teatas, et neil pole piisavalt adekvaatseid võimalusi rasketes problemaatilistes olukordades abi leida. Umbes iga viies noor arvas, et tal pole võimalik veeta aega pere ja sõpradega, lisaks tunnistas 33% eestlastest, 25% lätlastest ja 46% leedukatest, et neil pole võimalik tutvuda eakaaslastega.
Noortesõbralik elukeskkond
Balti riikides on suur rühm noori, kes peavad oma kohalikku piirkonda noortesõbralikuks – Eestis 38%, Lätis 28% ja Leedus isegi 49%. Lisaks on kõigi kolme riigi noored rahul kohaliku piirkonna kui elupaigaga (näitajad on EL-i keskmisest kõrgemad). Samas selgub uuringust, et EL-i keskmisest kõrgem on nende noorte osakaal, kes ei tunne ennast pimedas jalutades turvaliselt (Eestis 35%, Lätis 46% ja Leedus 41%).
Finantsteadmiste tähtsus
Suur osa Balti riikide noori arvab, et neil puuduvad või on piiratud võimalused saavutada elus materiaalset ja rahalist edu – sellist arvamust väljendas 28% Eesti, 41% Läti ja isegi 47% Leedu noortest. Balti riikide noored on erineval määral rahul oma sissetulekutega: 67% Eesti, 52% Läti ja ainult 27% Leedu noortest on oma sissetulekuga rahul. Kuigi arvamused ja hinnangud osutavad ebapiisavale sissetulekule, võib olulist rolli mängida ka finantsteadmiste puudumine. Sellist järeldust toetavad tõsiasjad, et 12% Eesti ja Leedu ning 16% Läti noortest on mänginud raha peale hasartmänge või et 8% Eesti ja 16% Läti noortest on raha säästmiseks edasi lükanud arsti visiiti.
Noorte osalemine otsustamisprotsessides
Ainult 21% Eesti, 12% Läti ja 9% Leedu noortest arvab, et neil on võimalik mõjutada kohaliku omavalitsuse otsuseid. 42% Eesti, 29% Läti ja 27% Leedu noortest arvab, et neil on võimalik mõjutada otsuseid koolis või ülikoolis. Samas, perekonnaringis tehtud otsuseid saavad mõjutada 74% Eesti ja Läti ning 70% Leedu noortest. 75% Eesti, 71% Läti ja ainult 58% Leedu noortest tunnistab, et neil on võimalik vabalt avaldada oma arvamusi, hinnanguid ja uskumusi. Eelkõige osutavad andmed sellele, et noori ei kaasata alati otsuste kujundamise protsessi.
Kaasava ja võrdse ühiskonna poole
Suurem osa kogutud andmetest osutab sellele, et kõigi Balti riikide jaoks on tõsine katsumus kaasava ja võrdse ühiskonna loomine. Iga viies Eesti ja Läti noor ning iga neljas Leedu noor elab vaesusriskis. Iga neljas Läti ja Leedu noor ning iga kümnes Eesti noor seisab silmitsi materiaalse või sotsiaalse puudusega – majandusliku survega, ebapiisavate ressurssidega kestvuskaupade ostmiseks ja eluaseme puudumisega. Sotsiaalsete pingete näitajad on üsna kõrged: umbes 90% noortest arvab, et ühiskonnas valitsevad pinged vaeste ja rikaste vahel, samuti rassiliste ja etniliste rühmade vahel. 93% Eesti, 88% Leedu ja 73% Läti noortest viitab pingetele erineva seksuaalse orientatsiooniga inimeste vahel. Kõik kokku tähendab, et on vaja leida süstemaatilisi ja pikaajalisi lahendusi ning tuleb astuda konkreetseid samme võrdse ja kaasava ühiskonna arenemise soodustamiseks.
KOMMENTAAR
“Artiklist jäävad kõlama eelkõige noorte tervisega seotud probleemid ja noorte kaasatus ühiskonnaellu. Need on teemad, millega noorsootöö on juba varem palju tegelenud ja jätkab seda kindlasti ka tulevikus.
Noorsootöö organisatsioonid korraldavad töötube, mille teemadeks on tervislik toitumine, alkoholi, narkootikumide ja suitsetamise kahjulikkus, aktiivne liikumine jms. Vaimse tervise puhul tulevad appi Peaasi ja Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumine, mis tegelevad noorte vaimse tervise probleemide ennetamisega. Eesti noortelaagritest on ligi 85% sportliku suunitlusega, mis annab väga suure panuse sellesse, et noored oleksid aktiivsemad.
Noorte kaasatus ühiskonda on probleem, mille põhjuseks võivad olla mistahes noore taustast tekkinud piirangud ning noorsootöö püüab neid ületada, pakkudes kõikidele noortele võrdseid võimalusi osaleda. On mitmesuguseid toetusi, mis võimaldavad teenustes osaleda, projektid, mis võimaldavad erineva koduse keelega noori integreerida, ning teenused, mis on kättesaadavad kõigile noortele sõltumata nende taustast. Noored tunnevad, et ei saa oma elu puudutavates otsustes piisavalt kaasa rääkida, sest pakutavad lahendused ei ole nende jaoks küllalt atraktiivsed. Seega on vaja uusi lahendusi, et nad saaksid otsustusprotsessides rohkem kaasa rääkida, ning nende lahenduste leidmisega juba tegeletakse.
Noorsootöö pakub ka praegu lahendusi, mis aitaksid artiklis väljatoodud probleeme lahendada. Kindlasti ei ole need alati uudsed, kuid võimaldavad jõuda noorteni ja selliseid probleeme laiemalt ennetada. Alati ei pea leiutama jalgratast, vaid piisab sellest, et kasutada olemasolevaid ressursse ja võimalusi nende täit potentsiaali arvestades, seega panustagem noorsootöösse, et arendada noortest ühiskonnaelus hakkama saavaid ja oma tervisest hoolivaid inimesi!”
Birgit Rasmussen
noorsootöö kvaliteedi arendamise üksuse peaekspert
Eesti Noorsootöö Keskus
