Kärajate täpsemad ettepanekud

Hasartmängumaksu kasutamise viis vajab uuendamist, et tugevam oleks seos rahastamise ja seatud eesmärkide vahel. Uuendamist selliseks, mis päriselt aitaks lahendada probleeme spordi, kultuuri, sotsiaalteenuste, tervishoiu ja hariduse rahastamises.

• Mudel peab pakkuma pikemaajalist kindlust neile, kelle tegevusi nagunii HMNist ja teistest allikatest pidevalt rahastatakse, ent dubleerimise asemel täiendama teisi programme (Kultuurkapital, tegevustoetused, noorteühingute toetused)
• Mudel peab lubama uute ideede testimist – sotsiaalse innovatsiooni, vabakonna start-up-ide toetamist.
• Mudel peab olema seaduse tasandil paindlik ja mitte kinnistama organisatsioone tingimusteta toetuse juurde.

Hasartmängumaksu kasutamine ja otsustamine peab olema läbipaistev ja erakonnapoliitikast lahti seotud, selleks:

• kaotada hasartmängumaksu nõukogu, mida pole toetuste otsustamiseks vaja;
• suunata kultuuri- ja spordiprojektide vahendid Kultuurkapitali;
• analüüsida teiste praegu rahastatavate valdkondade vajadusi ja võimalusi;
• kui ministeeriumid jäävad korraldama projektikonkursse, siis vastavalt rahastamise juhendile ning laiapõhjalise hindamiskomisjoniga.

Siduda hasartmängumaksu raha kasutamine riigi strateegiliste eesmärkide ja arengukavadega, mis aitaks toetuste mõju ka paremini analüüsida.

• Otsused, milliseid konkursse korraldatakse, kellele ja millistel eesmärkidel toetust võimaldatakse, peavad olema üheselt arusaadavad ning pikema plaaniga/strateegiaga seotud.
• Toetuste tulemuslikkuse ja mõju hindamine peab olema kohustuslik. See aitab vastavalt muutuvale keskkonnale ja vajadustele arendada ka rahastamise protsessi.
• Hasartmängumaksust kogutud vahendite kasutamisest, toetuste mõjust ning toetatud vabaühenduste töö tulemustest teha igal teisel aastal ülevaade.

Hasartmängumaksu toetused peavad vastavalt juhendile toetama vabaühenduste võimekust.

• Selleks, et toetused oleks tulemuslikud, on vaja tõsta minimaalse projektitoetuse suurust.
• Mini-projektitoetuste aruandlust lihtsustada võrreldes suurte toetustega.
• Kord kuus toimuvad konkursid ei ole tingimata vajalikud. Tähtsam on mõistlik halduskoormus ja ajaplaneerimise paindlikkus.

Läbimõeldud strateegilise partnerluse kokkulepped.

• Ministeeriumid peavad kaardistama valdkonnad, kus ülesannete täitmiseks on mõistlik leppida kokku pikemaajalises partnerluses vabaühendustega.
• Vaadata üle seni hasartmängumaksust rahastatud aastaprojektid ja suunata need vahendid tegevustoetusteks ministeeriumide strateegilistele partneritele. Keskenduda vabaühendustega koostöökohti otsides eelkõige strateegiliste plaanide elluviimisele ning tagada pikaajaliste kokkulepetega partneriteks valitud vabaühendustele poliitikakujundamises või teenuste arendamises/osutamises vajalik rahastamise kindlustunne.
• Strateegiliste partnerite leidmiseks tuleb korraldada avalikud konkursid.
• Tegevustoetus ei ole projektitoetus. Lepingud peavad olema pikaajalised, tulemusekesksed, lubama partnerile arendustegevusi ja tegevusplaani paindlikkust, teisalt tagama vabaühenduse sõltumatuse.

“Katuseraha” on vastuolus rahastamise hea tavaga ning põhimõtteliselt vale viis kodanikuühiskonna toetamiseks ja vabaühendustele tegevuseks vahendite andmiseks.

Luua selle rahastamisviisi kaotamiseks koalitsioon, kes otsib lahendusi praktika lõpetamiseks ning selgitab avalikkusele, miks see vajalik on. “Katuseraha” peab kaotama oma legitiimsuse nii poliitikute kui valijate seas.

Projektikonkursside korrastamisel tuleb rahastamise juhend täielikult kasutusse võtta, sh:

• kaasata valdkonna vabaühendused rahastamiskordade ning projektikonkursside kujundamisse ning rääkida projektide valikukriteeriumid nendega läbi. Otsused peavad lähtuma kokkulepitud kriteeriumitest, mis muudab need arusaadavamaks ning aitab ka valikuid paremini põhjendada.
• otsustamisel eelistada komisjone, kuhu kaasatakse eksperte väljapoolt ametnike ringi.
• projektikonkursside tulemuslikkust tuleb hinnata, selle eelduseks on selge eesmärgiseade, hoolega kaalutud tulemusindikaatorid ning kokku lepitud, kuidas tulemusi mõõdetakse.
• otsused peavad olema põhjendatud ja taotlejatele tagasisidena edasi antud.

Ühenduste rahastamise juhendmaterjal.