Teated maailmast, pärit Avatud Eesti Fondi uudiskirjadest:

Tsensuuri tugevnemine Malaisias
Paari kuu eest sai tõeks Malaisia ajakirjanike kartus, et kontroll tugevneb, kuna sealne parlament võttis vastu seaduse, mis lubab valitsusel tsenseerida kohalikku online-meediat. Vastav seadus kehtestab, et mässu õhutamine internetis on keelatud ja seaduse rikkumise korral kaasneb kolme kuni kahekümne aasta pikkune vanglakaristus. Mässu all aga mõistetakse siinkohal seadusandja kritiseerimist.

Kuigi trükimeedia ja ringhäälingud on juba väga pikalt olnud karmi tsensuuri all, siis interneti uudisteportaalidele seni seadusi ei rakendunud. Online-meedia on Malaisias olulise tähtsusega äritegevus ajast, mil valitsus investeeris 1990ndatel multimeediaagentuuri MSC Malaysia (endine Multimedia Super Corridor). Sellest buumist kasvas välja Malaisia juhtiv uudisteagentuur The Malaysiakini, mis erinevalt tsenseeritud peavoolumeediast kirjutab ka valitsusekriitilisi lugusid.

Vabakond Venemaal lämbumas
Vladimir Putin allkirjastas 23. mail seaduse, mis annab prokuröridele õiguse riigis tegutsevad välismaised ja rahvusvahelised organisatsioonid nimetada “soovimatuteks” ning nende tegevus lõpetada. Human Rights Watch ja Amnesty International taunivad otsust ja näevad selles varjamatut soovi kodanikuühiskond välja suretada.

Seaduse kehtestamine on osa teisitimõtlejate vaikima sundimise kampaaniast, mis tõstis tugevamalt pead pärast Putini naasmist presidenditoolile 2012. aastal ja sellega kaasnenud rahvarahutusi. Putini otsus ilmestab Venemaa kasvavat usaldamatust lääneriikide kavatsuste vastu, eriti arvestades erinevaid tõlgendusi Venemaa rollist Ukraina kriisis.

Venemaa poliitvangide arv kasvab
Inimõiguste Keskus Memorial avaldas 1. juunil värske Venemaa poliitvangide nimekirja, kus on kokku 50 inimest, kes on kohtuotsuse alusel vabaduse kaotanud, vahi alla võetud või koduarestis. Võrreldes Memoriali eelmise, 30. oktoobril 2014. aastal avaldatud nimekirjaga on poliitvangide arv 46-lt tõusnud 50-le, ehkki vahepeal on vabastatud kümme inimest.

Süüdistuste esitamisel kasutatakse juba varasemast tuttavaid vahendeid, nagu näiteks tõendite võltsimine, kriminaalõiguse põhimääruste meelevaldne ja kaugeleulatuv tõlgendamine, seadusevastaselt või hooletult sõnastatud õigusaktide kasutamine ning faktide moonutamine.

Venemaa uus samm isolatsiooni poole
Venemaa “Soovimatute organisatsioonide” seadus ähvardab katkestada riigi kodanikuühenduste suhted rahvusvaheliste partneritega. ELi ja Venemaa Kodaniku- ühiskonna Foorumi juhtkond on väljendanud seaduse suhtes sügavat pahameelt ja viitavad, et Venemaa peaks kinni pidama rahvusvahelistest põhimõtetest ja piirava seaduse tühistama.

Nüüdisühiskonnas on normiks avatud dialoog ja mõtete vahetamine, konstruktiivne kriitika arendab demokraatiat ja peab olema seadusega lubatud. See tähendab ka erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide kohalolu ja nendega koostöö võimaldamist, selgitavad pöördumise algatajad ning viitavad, et Venemaal sellise seaduse kehtestamine on samm rahvusvahelise isolatsiooni poole.

Valgevene kultuuriterror
Ametivõimud Valgevenes mitte ainult ei kontrolli kultuurimaailma rahakotiraudu, vaid nad valitsevad kogu kultuuriprotsessi – just nagu seda tehti nõukogude aastatel. Ideoloogiliselt kõiki loomeinimesi toetatakse, kuid iga katset väljendada kunsti kaudu kriitikat ühiskondliku korra vastu võetakse kui ähvardust. Sellise katse puhul võidakse kasutusele võtta keelavad meetodid.

Näiteks enne 2006. aasta ja pärast 2010. aasta presidendivalimisi koostati mitteametlikud nimekirjad nendest loomeinimestest, keda tuleb avalikkuse eest peidus hoida. Suuresti oli tegemist rokkmuusikutega, kuid listi kuulusid veel kirjanikud, näitlejad ja produtsendid.

Venemaa must nimekiri
Venemaa on koostanud nimekirja Euroopa kõrgetest poliitikutest ja julgeolekuametnikest, kellele on kehtestatud Venemaale sissesõidu keeld. Nimekirja kuulub 89 inimest, kelle hulgas on ka kaheksa Eesti kodanikku. Euroopa Liit on keelud hukka mõistnud, tuues välja, et tegemist on meelevaldse, õigustamatu ja suuresti illegaalse tegevusega. Nimekirja koostamist peetakse Moskva vastusammuks ELi kehtestatud sanktsioonidele, millega Venemaa süvendab meelega konflikti enda ja läänemaailma vahel.

Ja just selle loo kirjutamise ajal tuli teade, et Ungari valitsus hakkab ette valmistama 175 kilomeetri pikkuse ja nelja meetri kõrguse raudse eesriide püstitamist enda ja naaberriigi Serbia vahele.