Viimased artiklid:
Viimased uudised:
EMSLis võtavad suurema osa ajast tööd, mille tulemusi ei näe täna või homme me isegi, veel vähem teised. Anname kord kvartalis ülevaate, mille eest me eelkõige huvikaitse vallas seisame ja kuidas vahepeal läinud on. Aprillist juunini 2016 läks väga palju tähelepanu rahastamisele.
Vabaühenduste rahastamine saagu eesmärgipärasemaks
Vabaühenduste riikliku rahastamise variraport sai valmis ja tõi näidetega välja murekohad: toetusvoorude eesmärgid jäävad kas ebaselgeks või neid ei sõnastatagi; ministeeriumitel pole selget plaani, kuidas valdkondades toetada vabaühenduste kasvu ja professionaliseerumist; taotluste hindamise ja rahastamisotsuste protsessis on palju musti auke, mis muudavad rahastamise (vahel ka näiliselt) läbipaistmatuks. Kõige puudulikum on rahastamise tulemuste hindamine. Raport tõi ka välja, et vabaühenduste rahastamise teemal puudub sisuline omanik, kes haldaks ülevaadet ja andmeid.
Edastasime raporti kolmele hasartmängumaksu kasutavale ministrile ning saime lubaduse, et rahastamiskordade ülevaatamisel arvestatakse raportis toodud ettepanekuid. Aprillikuises liikmeklubis selgus, et vabaühenduste suuremateks hirmudeks senise mudeli muutmisel on teadmatus, kui palju raha eraldataks väikeprojektidele ja kes seda administreeriks, ja uute ühenduste võimalik halvem ligipääs rahastusele. Lisaks peljati läbipaistvuse kadumist, kui toetused oleksid vaid ministeeriumi eelarves. Hirmutab ka alternatiivi puudumine, kui toetusi fookustatakse ja kõigile ei jätku. Samas aga nõustuti, et kui hindajad on eksperdid ning hindamisprotsess käib juhendi alusel, pole HMNi vaja, ning et strateegiliste partnerlussuhete loomine ministeeriumitega on katusorganisatsioonidele kasulik.
Kui riigikogu eelarvekomisjon arutas riigieelarve võimalikku vormi uute, programmipõhiste eelarvetega ministeeriumite puhul ning andis mõni kuu hiljem välja raporti, toodi selles muu hulgas esile ka katuseraha reformimise vajadus. EMSL seisab katuseraha kui ühenduste sõltumatust ähvardava ja ebamõistliku rahastamispraktika kaotamise eest, raporti järgi ei taha aga RK raha eraldamisest loobuda. Küll aga leidub nende raportis ettepanek jagada toetusi sisu-, mitte saadikupõhiselt ja leida avalikes huvides tegutsevatele organisatsioonidele nagu ERR või EOK püsiv ja piisav rahastus ministeeriumite eelarvetes.
Annetuste soodustamisest
Rääkisime Riigikogus kodanikuühiskonna toetusrühmaga HMNi kõrval ka sellest, et annetamise soodustamiseks tasub eraisikute tuludeklaratsioonidel eristada annetused teistest soodustustest. Saadikud nõustusid, et lisaks Hasartmängumaksu seaduse ülevaatamisele on mõistlik kaaluda, kas tulumaksutagastustes peavad kodulaenuintressid ja koolitused jagama piirmäära avalikes huvides tegutsevatele ühendustele tehtud annetustega. Ka rahanduskomisjoni esimees näitas üles huvi piirmäärade muutmise vastu.
Maksuameti andmetel oli 2015. aastal enam kui 1200 eurose annetuste tegijaid 1153 inimest ja nende annetatud summa oli kokku 3,4 miljonit eurot. Numbrid annavad lootust, et piirmäärade eraldamine võiks tuua kaasa rohkem annetusi ja kasutada lisaressursi vajalike võimekuste arendamiseks. EMSL esitab ettepaneku muudatuseks Riigikogu sügisese istungjärgu alguses.
Avatud Valitsemise Partnerluse tegevuskavas tegeleme ka rahastamisega
EMSL esitas seitse ettepanekut, neist jäi kavva töö vabaühenduste rahastamise läbipaistvusega. Alates sellest aastast alustame Rahandusministeeriumilt saadud andmete põhjal sektori rahastamisest ülevaadete tegemist, paralleelselt jätkame vabaühenduste riigieelarvest rahastamise põhimõtete järgimist. Rõhutasime tegevuskava viimases konsultatsiooniringis veel kord, et tõhusam valitsuskomisjonide töö, kaasamise analüüsid ning erinevate kaasamismeetodite katsetamine ja kasutamine eelarve koostamisel on vajalikud tegevused, kuid edutult.
Ühinguõiguse revisjon võtab neli aastat
Hea uudis on see, et revisjon, mida vahepeal ähvardas ära kadumine, tuleb. Küll aga vajab kannatust, sest tulemused, mis võiksid leida lahenduse sotsiaalsete ettevõtete paremaks paigutamiseks õigusruumi, saabuvad alles 2020. aastaks. Revisjoni käigus otsitakse võimalusi ühingute halduskoormuse vähendamiseks ning kaasajastatakse ühinguõigust, arvestades majanduskeskkonna, rahvusvaheliste arengute ja infotehnoloogiliste võimalustega. Vabaühenduste jaoks on olulisim sotsiaalseid ettevõtteid puudutav.
Euroopa majanduspiirkonna toetusprogrammid ehk Norra, Liechtensteini ja Islandi panus uuel rahastusperioodil 2014-2021
Uue perioodi toetused vabaühendustele võiksid parandada huvikaitsevõimekust ja kodanikuühiskonna tegevusi avatud ühiskonna arendamisel. Hea oleks, kui Norra ja EMP toetused päästavad KODARa eelarve nulliridadest, kuid vaja on ka sõltumatut rahastust ühendustele ja tegevustele, mida valitsuse arengukavades ei ole.
Siseministeerium pakub välja võimaluse, et kodanikuühiskonna fondiga tegeleb KÜSK. Norra on välja andnud oma eelistused, mis blue bookis välja toodud, ja tundub, et nad eelistaksid valitsusest sõltumatut haldajat. Sügisel lepitakse kokku täpsemates prioriteetides ja see, kes saab fondi haldajaks.
Avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühm
Riigikantselei kokku kutsutud rakkerühm valis välja projektid, millest esimesed peaks tööle minema juba sel sügisel. Näiteks saab katsetada innovatsiooni vajaduspõhise sotsiaaltranspordi korraldamisel ja sotsiaalse ettevõtluse arendamisel ning proovida, kuidas riigihangete juures sotsiaalse väärtuse kriteeriume kasutusele võtta.
Pealinna infosüsteem saab kaasavam
Tallinna linn kavatseb uuendada ja liita mitu infosüsteemi, et info leidmine ja osalemine saaks tulevikus kergem. Alustatakse linnavolikogu ja linnavalitsuse tegevusest ülevaadet andvatest. Kes Tallinna linnaelanikest ja asumiseltside liikmetest soovib rohkem teada, siis hiljemalt septembri alguses korraldab lähteülesande koostaja uue kohtumise, et töö tulemust ja tehtud parandusi tutvustada. Edasi peab volikogu lähteülesande heaks kiitma ja otsustama, mis järjekorras ning kuidas infosüsteemide ühendamist rahastatakse.
Avatust ja sallivust
Osalesime Kultuuriministeeriumi korraldatud arutelul, kus ministeeriumid otsisid koostöökohti avatuse ja sallivuse edendamiseks nii omavahel kui vabaühendustega. Kes ja mida täpselt tegema hakkab, pole veel kokku lepitud, aga ehk saame isegi avatuma Eesti edendamiseks mõndagi korda saata. Püüame esimestele mõtetele ministeeriumitega sobiva vormi ja sisu tekitada.
3,5 miljardi euroraha kasutusele võtmine edeneb jõudsalt, väikeste probleemidega
Väga vähesed rakendajad on kavandanud vahendeid ja tegevusi partnerite võimekuse parandamiseks, mis on ometi Euroopa Komisjoni hea tavaga sätestatud suunis. Konkursid on korraldatud aga rutakalt ning taotlejad mitte alati piisavalt ettevalmistatud. EMSLi jaoks on olnud probleemiks maksete venimine, kel sama mure, andke teada. Plaanime töötada edasi valdkonnakomisjonidega, et vabaühendused saaksid kaasa rääkida, kuidas meetmeid ja nende tulemusi parandada. Heaolu arengukava komisjoni palusime kaasata Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku ning Võrdse kohtlemise võrgustiku esindajad, et vabaühendused oleksid enam esindatud.
EMSLi strateegia 2017-2020 koostamise protsessis läbi räägitu kokkuvõtteid näeb ning saab kommenteerida Citizen OS platvormil (vajalik sisselogimine).
