Kinnitati euroraha kasutamise vahetulemused
26. juuni 2017
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Vahetult enne jaanipäeva kogunes kaheks päevaks mammutkoosolekule Euroopa Liidu vahendite seirekomisjon, külaliseks tavapäraselt ka ametnikud Euroopa Komisjonist. Olulisim Euroopa rahasid puudutav uudis on see, et möödunud aastal vähendati Eestil kasutada olevate vahendite mahtu 1% võrra, mis tõi kaasa toetuste vähenemise 35 miljoni euro võrra. Midagi olulist plaanitust tegemata ei jää, iga prioriteedi puhul vaadati aga valdkonnakomisjonides üle kokkuhoiuvõimalused.
Positiivsete arengutena tõi Rahandusministeerium välja üldiselt hea hinnangu programmide rakendamisele ning bürokraatia vähendamise toetuste kasutamisel, muuhulgas on rakendajatele loodud võimalus tööajatabelitest loobumiseks, laiendatud on lihtsustatud kulude hüvitamise viise. Euroopa Komisjon kritiseeris, et praegune periood on võtnud loodetust kauem aega, ent julgustas, et kiirendada tuleb selle elluviimist, keskenduda projektide kvaliteedile. Eesti puhul on vaesus ja tõrjutus senini teemad, millega tegeleda, probleemiks on ka palgalõhe ja rahvatervis. Tõenäoliselt tuleb peagi vaadata üle, kuidas EL vahendite kasutamine seostada Euroopa Sotsiaalsambaga, kus kirjeldatud 20 prioriteeti, mis kaasavama ja võrdsema ühiskonna loomisel tegelemist vajavad. Mure on ka toetuste nähtavusega.
Raha kasutamise täpsematest tulemustest saab lugeda seire- ning eduaruandest (vt allpool). Kui vabakonnale on mureks olnud horisontaalsete prioriteetidega arvestamine toetuste kasutamisel, siis sellele annab hinnangu analüüs, mis plaanis sügisel 2017 -kevadel 2018. Tehnilisest abist plaanitud koolituspäevad on 40% ulatuses täidetud, tehnilisest abist palgatud töötajaid on vähemaks jäänud.
Ministeeriumite esindajad kinnitasid, et partnerid on toetuste kasutamist puudutavatesse aruteludesse aktiivselt kaasatud ning valdkonnakomisjonides toimuvad elavad arutelud. On see nii või mitte, saavad öelda need, kes komisjonides vabaühendusi esindavad. Sisulisi ettepanekuid programmide parandamiseks saab esitada aruteluks just valdkonnakomisjonide kaudu.
Ettevalmistamisel on juba ka seisukohad uue EL eelarveperioodi osas. Seda ohustavad madal majanduskasv, Brexit, immigratsiooniga seonduvad uued vajadused, tehnoloogia areng – kokkuvõtlikult uued vajadused ja konfliktsed prioriteedid. Komisjon kutsus üles osalema uut eelarveperioodi puudutavas dialoogis, mis toimub paralleelselt aruteluga Euroopa tulevikust. Lihtsaid lahendusi ei ole, kõik ettepanekud ja ideed on teretulnud. Eesti valitsuse lähtekoht on, et vähemaga peab saavutama rohkem. Täpsemalt on Eesti plaan veelgi enam ühtlustada välisvahendite ja siseriiklike vahendite planeerimist, jätkata lihtsustamist, veelgi enam orienteeruda tulemustele.
Vaata ka:
