Kodanikuruumi Euroopas ohustab vähene poliitiline huvi ning usaldamatuse kasv
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Eelmisel neljapäeval kogunesid vabaühenduste liidu EMSL kutsel Tallinnas kodanikuaktivistid ning kodanikuühiskonna eestkõnelejad, et Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise raames hinnata kodanikuühiskonna võimalusi ning kodanikuruumi olukorda Euroopas. Päeva jagu ettekandeid ning arutelusid avasid kodanikuruumi tähendust ning selgitasid, millistest märkidest lugeda ohtu kodanikuvabadustele ja kuidas sel juhul mõjusalt ning kaasavalt sekkuda.
Üks peaesinejatest, Waltraud Heller Euroopa Põhiõiguste Ametist nentis, et kuigi peamiselt piirdutakse negatiivsete näidete toomisel Ungari ja Poolaga, et saa öelda, et Euroopas on tingimata “halvad” ja “head” riigid – probleeme on ühtviisi kõikjal. Võrdlevaid andmeid on veel vähevõitu, kuid viimaste aastate trendid näitavad, kuis valitsused erinevates riikides piiravad kodanikualgatust õiguslike meetmetega, vähenevad rahastamisvõimalused, kodanike kaasamine poliitikakujundamisse muutub pinnapealsemaks ning kohati ei suudeta või ei tahetagi aktiviste rünnakute eest kaitsta.
Tähelepanelik tuleks olla selle osas, kui vabaühenduste rolli ja kodanikualgatuse tähtsust hakatakse poliitikute sõnavõttudes või meediaväljaannetes küsimuse alla seadma. Kahtlustavat suhtumist ja aminstratiivseid piiranguid põhjendavad reeglite kehtestajad tihti läbipaistvuse argumendiga, peites selle taha teadlikud kodanikualgatuse mõju vähendamise või ka sildistamise püüded. Ohtlikuks trendiks Euroopas on ka negatiivsete praktikate levimine riigist riiki: näiteks kui Ungari valitsus seadis vabaühenduste tegutsemisele ebamõistlikud piirangud, võtsid sama praktika peagi üle ka Moldova ja Ukraina valitsused.
Vabakond ei pea olema vinguja rollis, vaid vabaühendustel on võimalik kodanikuruumi hoidmiseks paljutki ära teha. Alustada saab mitte vaikimisest – põhimõtete eest tuleb seista ning nendega, kes otsuseid teevad, rääkida. Vahel on vaja inimesi mobiliseerida, nagu tegid aktivistid Ungaris algatades Civilizacio kampaania, või naisõiguslased Poolas, seistes vastu ebamõistlikele ettepanekutele seaduste muutmiseks. Pikemas perspektiivis on tähtis kodanikuharidus ning kampaaniad, mis aitavad kodanikunõudlikkust tõsta. Ise läbipasitvust ning vastutavust väärtustades saavad vabaühendused olla eeskujuks ning oma usaldusväärsust kas siis hoida või suurendada. Muideks, EMSL kogub just praegu allkirju läbipaistmatu katuseraha jaotamise lõpetamiseks Riigikogus.
Euroopa institutsioonid saavad samuti üht-teist ära teha. Üheks vabaühenduste ettepanekuks on leida võimalus fondi loomiseks, mis toetaks vabaühenduste algatusi just kaasamiseks, demokraatlike väärtuste levitamist ning õigusriigi põhimõtete järgimise järelevalvet. Teiseks võiks olla võimalus moodustada Euroopa ühendusi, millena registreerides saaks tegutseda ka siis, kui koduriigis püüab valitus aktiivset osalemist maha suruda. Kolmandaks saaks kodanikuühiskonna arendamise tööd korraldada Euroopa Liidu juures senisest paremini, sealhulgas koguda informatsiooni, võtta sõna ning plaanida tegevussamme, kui mõnes riigis olukord sekkumist vajab. Seni otsest vastutust kodanikuruumiga töötamiseks kellelegi suurest ametkonnast usaldatud ei ole.
Lepiti kokku, et eesistumiste raames on selliste arutelude korraldamine mõistlik ja vajalikki, sest võimaldab kaasata kohalikke vabaühendusi, koordineerida paremini üle-Euroopaliste võrgustike algatusi ning hoida kodanikuühiskonna arenguga seotud teemad Euroopa Liidu poliitikaprogrammis. Eesti järel on eesistujariigiks Bulgaaria, seejärel võtab teatepulga üle Austria.
Foorumil osales ligi 70 huvilist Eestist ning 14 külalist erinevatest Euroopa riikidest. Kokkusaamine sai teoks tänu Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile ning Riigikantseleile Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisprogrammi raames.
