Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Kirjuta oma point lennukisabas hõljuvale plagule, puista linna kohvikud üle oma sõnumit kandvate flaieritega, alusta näljastreiki ja tähelepanu saades räägi oma murest intervjuudes, ütle seda läbi kolme riigi ulatuva inimketi, kontserdi või paraadiga…
Kui sul on sõnum, on selle ütlemiseks lugemata arv võimalusi. Külvata me ühine inforuum üle vägivallale õhutamise ja roppustega on ainult üks. Teine on faktidele toetudes argumenteerida. Aga valikuid on veel, eriti pärast seda, kui esimesed kaks on end ammendanud ja inimesed sõnavahust väsinud.
Siin on kolm vahvat alternatiivi, kuis mõtted või väärtused on paljudele nähtavaks, kuuldavaks ja mõeldavaks tehtud pikema jutuveeretamiseta.
Sõnumid tänavalt
Võimalik, et sul ei ole ühel päeval kiire, pea ei ole mõtetest paks, peatud valgusfoori juures ja pilk libiseb tänavavalgustuspostile. Märkad seal paari kleebist. Üks on ilus, teine kutsub muusikaüritusele, kolmas kuulutab FC Levadia ülimuslikkust Tallinnas. Kuskil kõrgemal, seal, kuhu liiklusmärk kinnitub, on veel üks päris abstraktne, mis näikse kandvat sootuks krüptilist sõnumit.
Sticker bombing on tänavakunsti vorm, mis balansseerib vandalismi ja kodanikuühiskonda eraldaval vahedal noateral – ühelt poolt reostus, teiselt poolt vastutustundlik sõnumiedastus pindadel, mis on tõepoolest puhastatavad.
Subkultuurid sünnivad ja õpivad käima hämaras ning seda, millal kleebisekunst tänavaruumi vallutas, ei tea keegi päris täpselt. Ilmselt juhtus see 1990ndatel, just tolle kümnendi alguses murdis end kleebisepommitamise maailma näiteks Shepard Fairey, Obama valimiskampaaniaga peavoolumeheks muutunud tänavakunstnik. “Andre the Giant has a posse”, võimalik, et teiegi teate toda ikoonilist kujutist.
Miks hea kodanik neid kleebiseid märkama peaks? Ühtpidi on see lihtsalt lõbus ja põnev sõnumitevõrgustik tänavaruumis, aga teisalt on tegu ka soodsa ning mitut sihtgruppi haarava reklaamikanaliga. Nõnda näiteks kasutavad Tallinnas toda meediat nii loomaõiguslased kui ka ausa šokolaadi eest võitlejad.
Karl-Kristjan Nigesen
Simpsonite “homopropaganda”
Ei kujuta ette, kuidas traditsioonilise perekonna eest seisjad Simpsoneid vaatavad. Küllap kiristavad kogu osa vältel parastavalt hambad: näete, missugune Soodom meid ees ootab. Tühja isegi sellest, kuidas ainsat tõelist kristlast tabavad igas osas tema usku naeruvääristavad kannatused. Hoopis hullem, et peale korralike pereinimeste käivad teiste seas takistamatult ning avalikult ringi seksuaalvähemused!
Tuntuim gei, tuumajaama omaniku abiline Smithers käitub veel “normaalselt”, julgedes kapist välja tulla vaid ekstreemsetes oludes. Aga need teised! Kiire loendus annab kokku vähemalt 16 seksuaalvähemustesse kuuluvat karakterit, eesotsas laste tädi Pattyga. Mida uuemad stseenid, seda rohkem paistab “ebatraditsioonilisi” osatäitjaid ekraanile tulevat.
Eks nii homopropaganda töötabki, viibutaksid ilmselt näppu need, kes Venemaal vastava tegevuse kriminaliseerisid. Tõesti, ega Homergi kohe algul maailma paljususega leppida suuda. Veel 1997. aasta episoodis elab ta läbi tõsise foobia. Aga hiljem kolib vahepeal Marge’iga tülli minnes juba ise homoperekonda elama. Ühiskond areneb – ja Simpsonid näitavad teed.
Homoteema pole ainus sotsiaalne küsi- mus, milles Simpsonid teadlikkust tõsta- vad, ning Simpsonid pole ainus telesari, mida kasutatakse tolerantsuse tõstmiseks. Mitu korda geid, HIV-positiivsed või ühe jalaga inimesed sinu lemmiksarjast läbi on astunud?
Krister Paris
Ütle läbi lillede
Mullu sügisel, kui Eesti avaliku arvamuse ruum oli kooseluseaduse vastuvõtmise eel täis ärritunud hääli, sildistamist, hirmutamist, kahtlemist, õigustamist ja rahunemisüleskutseid, jätsid kooseluseaduse pooldajad lõpuks kõrvale nii argumendid, selgitused kui ka üldse kogu verbaalse suhtluse ning viisid eelnõu kolmanda lugemise hommikul Toompea lossi ette tuhandete eurode eest lilli.
Lillekampaania algataja Kadri Sikk (loe intervjuud siit) on sellest siiamaani vaimustuses. “See oli nii äge! Olime Siim Tuisuga vaid teretuttavad, aga rääkisin talle sellest mõttest ja tegime kolmekesi koos Sandra Vokiga pangakonto ja Facebooki event’i ning inimesed tulid sellega kaasa.” Kadri meenutab, kuis tuhat inimest kandis raha tema, täiesti tundmatu inimese isiklikule kontole, 6700 eurot nelja päevaga, et osta riigikogulastele lilli. Alguses oli plaan kinkida lilled neile, kes hääletavad kooseluseaduse poolt, aga raha kogunes nii palju, et otsustati lilli kinkida kõigile. Kadri sõnul käidi hommikul veel Vabaduse platsilt läbi ja osteti ära ka kõik lilled vanatädidelt, et nad saaksid ühe vaba päeva.
“Kui inimestel avaneb võimalus teha midagi positiivse agendaga, näeb kohe, kui väsinud ollakse vihkamisest. Võõrad inimesed kirjutasid: nii tore, et te seda teete,” meenutab Kadri.
Ivan Lavrentjev
