Avatud ühiskonna loomisest jagab mõtteid Mall Hellam.
Miks ja kuidas organisatsioon loodi?
Avatud Eesti Fondi asutamiskoosolek toimus 1990. aasta aprillis eesmärgiga aidata kaasa demokraatlikele protsessidele ja reformidele Eestis. Fondi loomise innustaja ja toetaja oli Ungari juurtega filantroop George Soros, kes juba 1989. aastal kohtus eesti ühiskonnategelaste ja mõtlejatega, et arutada, kuidas saaks ta Avatud Ühiskonna Instituudi (tollal Open Society Institute ehk OSI; praegu Open Society Foundations ehk OSF) kaudu aidata Eestit uuenduste ja reformide teel, tugevdades ja tähtsustades siinse alles tärkava kodanikuühiskonna rolli.
Kuidas teil läheb? Milline on hetkeseis teie valdkonnas?
OSI-ga oli meie fondil tihe koostöö kuni 2010. aastani, mil Euroopa Liidu Ida-Euroopa liikmesriikide fondide ja OSI side muutus. Kõiki kolme Balti riiki koos Poola, Tšehhi, Slovakkia, Bulgaaria, Rumeenia ja Sloveeniaga peeti OSI peakontoris juba piisavalt majanduslikult ja demokraatlikult tugevaks, et asuda ise oma vabakonna toetamise eest seisma. Meile tähendas see iga-aastase tegevustoetuse kadumist, samas kontaktid püsisid üksikute projektide tasandil. Oma peaeesmärkide elluviimisel, nagu vabakonna võimekuse ja sotsiaalse sidususe suurendamine ning arutelukultuuri edendamine, oleme leidnud endale uusi partnereid ja toetajaid. Juba kolmandat programmiperioodi järjest oleme Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) ja Norra vabaühenduste toetusprogrammi Aktiivsete Kodanike Fond (Active Citizens Fund ehk ACF) vahendajad Eestis.
Kuidas organisatsiooni eesmärke ellu viiakse? Milliseid ressursse selleks vaja on?
Meil on kahte tüüpi tegevusi – jagame projektitoetusi ja viime läbi omaalgatusi. Projektitoetusi jagame Aktiivsete Kodanike Fondi kaudu, meie omaalgatused on peamiselt suunatud demokraatiateemaliste avalike arutelude ja diskussiooni edendamisele, samuti Euraasia maade kodanikuaktivistide võimekuse tõstmisele ning ideede vahetamisele.
Kellele ja millist kasu teist on? Kuidas seda kasu mõõdate?
AEF-i pika ajalooga tegevus vabaühenduste toetaja ja edendajana on andnud tohutu kogemustepagasi ja hea ülevaate Eesti ühenduste olukorrast ja vajadustest. Seda kogemust saame edukalt rakendada ACF-i tegevuses. Koostöö Euroopa Liidu idanaabrite, Kesk-Aasia ja Venemaa kodanikuaktivistidega on aasta-aastalt laienenud ning selle tulemused väljenduvad peamiselt Eestist saadud ideede elluviimises oma maal, aga ka demokraatlike protsesside toetamises piiratud kodanikuruumiga ühiskondades. Meie tugevus on hea võrgustumine ja usaldusväärsus, mistõttu oleme head sildade ehitajad ning sarnaste vajadustega organisatsioonide ja inimeste kokkuviijad. AEF-il on Kuku raadios iga nädal oma veerandtund, mis on alati pühendatud mõne hea vabakondliku algatuse tutvustamisele või vabakonna probleemide lahkamisele; see on hea kommunikatsiooniplatvorm kogu Eesti kodanikuühiskonnale.
Kas ja kuidas olete koostöös jõudnud paremate tulemusteni, kui oleksite üksi toimetades jõudnud?
Koostöö ja tihe läbikäimine on edu võti ning aastate jooksul on seda olnud palju. Viimastest aegadest saame nimetada näiteks rahvastiku- ja rändeteemalist näitust #kuidasmekestame, kus fotograaf Birgit Püve püüdis oma kaamerasilma läbi kinni rahvastikumuutuste mõju eestlaste argielule. Näitus sündis koostöös mitme organisatsiooni ja toetajaga ning on lisaks Tallinnale käinud veel Põlvas, Paides ja Kuressaares. Paralleelselt näitusega toimusid aga ka kogukondlikud arutelud, mida toetati Euroopa Liidu ja siseministeeriumi vahenditest. Oli hea võimalus kaasata kohalikke kogukondi ja sädeinimesi ning pakkuda sinna juurde ka kunstilist elamust, täiendades üksteise sõnumeid. Koroonapandeemia kontekstis päevakajalist näitust saab septembri lõpuni vaadata Vabamus.
Üks hea ja hiljutine näide on ka Taanist välja kasvanud demokraatiatrennide formaat: koostöös Avatud Leedu Fondiga saatsime mullu Vilniusse koolituma 10 aktiivset Eesti noort, kes on juba praegu asunud seda programmi Eesti koolidesse viima ning tahavad seda koostöös festivali eestvedajatega püsivalt ka Arvamusfestivalile tuua.
Mullu korraldasime koostöös Eesti Mälu Instituudi ning Konrad Adenaueri Fondiga Berliini müüri langemise 30. aastapäeval kahepäevase konverentsi, mille teine päev toimus meie Avatud Ühiskonna Foorumina ja tõi siia kaasaja ühe säravama mõtleja, Yale’i Ülikooli ajalooprofessori Timothy Snyderi. Mitu aastat oleme koos toimetanud Lennart Meri konverentsiga, tehes Põhja-Euroopa ühe kaalukama välispoliitilise konverentsi eripaneeli raames kuuldavaks vene kodanikuaktivistide häält.
Rahvusvahelisel tasandil oleme saanud palju häid kontakte ja ideid muidugi avatud ühiskonna fondide võrgustikult, aga ka osaledes näiteks Euroopa Fondide Keskuse (EFC) ning nii mõnegi teise rahvusvahelise platvormi töös. Oleme valitud ka Euroopa Fondide Keskuse nõukogusse.
Mis on olnud suurim õnnestumine ja kuidas selleni jõudsite?
Nüüdseks juba 30 aastat oleme algatanud ja maale toonud mitmeid suuri asju, näiteks esimene interneti püsiühendus 1990ndate alguses või Arvamusfestivalile esimesel viiel aastal hoo andmine. Üht ja ainsat edulugu paljude seast esile tuua oleks teiste suhtes ebaõiglane, aga usun, et nende aastakümnete jooksul on meie üheks tugevuseks olnud hea strateegiline mõtlemine – oleme toetanud neid ettevõtmisi ja organisatsioone, kellel oleme näinud potentsiaali ise edasi kasvada ja kaela kandma hakata. Sellele on kaasa aidanud ka meie eripalgelised ja tugevad nõukogu koosseisud ning pühendunud töötajad.
Milline on olnud suurim õppetund ja miks?
Kindlasti tuleb olla avatud meelega, et märgata uusi vajadusi ning osata neile uuendusmeelselt reageerida. Samas tuleb väärtustada ja toetada ka neid ettevõtmisi, mis on stabiilsed ja tagavad oluliste ühenduste kestlikkuse. Kogemusi, sealhulgas ka ebaõnnestumisi, tuleb osata samuti hinnata. Mõttekaaslasi, kes on liikunud vabakonnast kas era- või avalikku sektorisse, peab endiselt hoidma oma radaril.
Millised kogemused-oskused on kõige paremini aidanud avaliku sektoriga suhelda?
Hea informeeritus poliitikas toimuvast, samameelsete avatud mõttelaadiga ametnike leidmine ning nendega kontaktide hoidmine, samuti selgus ja järjekindlus oma teema tutvustamisel. Ole kaasas ka siis, kui sind kohe ei taheta kaasata. Lisaks tuleb endale aru anda, et avalik sektor ja selle toimimisviisid ei ole alati niivõrd kiired ja paindlikud, kui vabakonnas seda sooviksime. Tuleb olla püsiv, sihikindel, teinekord heas mõttes jonnakas ning alati viisakas, ka ränkade erimeelsuste puhul. Koonda mõttekaaslased, leia liitlased ning ole sõnumites selge ja ühtne. Seda ei saa küll päris kogemuseks nimetada, kuid oleme üks vähestest suurematest vabakondlikest organisatsioonidest, kellel on algusest peale olnud sõltumatus riigi rahastusest, mis kriitilistel aegadel ning oma arvamust avaldades on kahtlemata eeliseks. Teiselt poolt on loomulik, et vabaühendused saavad riigi kaudu maksumaksja toetust, see ei tohiks mingil juhul mõjutada ühenduste väljendus- ja sõnavabadust.
Mida tahaksite teistmoodi teha? Kellest või millest võiks selle saavutamisel kõige enam kasu olla?
Sooviksime kindlasti teha rohkem, näiteks demokraatlike praktikate ja kodanikuhariduse edendamise vallas, sellel on aga paraku rahalised piirid. Hetkel on meie kontoris tööl viis inimest, neist üks osakoormusega, seega seab piirid ka inimressurss. Mõistagi tahaksime veelgi rohkem teha koostööd nii meil kui ka mujal tegutsevate inimeste ning organisatsioonidega, kellel on värskeid ideid ja kes seisavad meiega ühiste väärtuste eest. Ühiskondlike muutuste elluviimisele suunatud filantroopia edendamine Eestis ning ka rahvusvaheliste doonorite ringi laiendamine aitaks kindlasti eesmärke suuremalt ellu viia. Tuleb teadvustada, et hoiakute muutmine on pikk protsess, mille tulemused pole käegakatsutavad, kuid strateegiline toetamine viib sihile.
Ilmus Hea Kodaniku suvenumbris.
Hea Kodaniku artiklid valmivad vabatahtlikkuse alusel, kuid tellimise, toimetamise ja ajakirjakaante vahele seadmisega kaasnevad paratamatud kulud. Kui sulle meeldivad Hea Kodaniku artiklid ning tahad toetada nende ilmumist ka edaspidi, toeta meid siin: https://heakodanik.ee/toeta/.