Kuidas olla parem kodanik? #2
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Mõju, kaasamise ja hea huvikaitse nüansid vajavad pikka tööd. Mida aga võtta ette nüüd ja kohe, et olla pisut parem kodanik? Küsisime neljalt organisatsioonilt praktilisi soovitusi. Neid jagab Eestimaa Looduse Fond.
Mida saad sina teha looduse hoidmiseks?
1. Söö kohalikku toitu ja vähenda liha osakaalu oma toidus
Toidu tootmisel on meie keskkonnale väga suur mõju. Näiteks paiskub toidu tootmisel ja transpordil õhku suur hulk kasvuhoonegaase, mis põhjustavad kliimamuutust. Seetõttu tuleks eelistada kohalikku toitu. Lisaks sellele, et kohaliku toidu eelistamisega aitad vähendada transpordile kuluvat energiat ning toetad sellega kohalikke (väike)ettevõtjaid ja seeläbi Eesti majandust, on kohalikul toidul ka parem maitse, see on tervislikum ning sul on lihtsam kontrollida, kuidas see kasvatatud on. Veelgi enam – kasvata toitu ise: maitsetaimi ja tomateid-kurke kasvõi aknalaual. Aga suurepärane võimalus selleks on ka kogukonnaaedades, mis tegutsevad mitmes Eesti linnas. Otsi need üles ja raja oma peenrad!
Tasub vähendada ka liha- ja piimatoodete kogust toidulaual. Samuti soovitame vahetada retseptis pool lihakogust välja kaunviljade, näiteks läätsede või ubade vastu. Suure lihatüki küpsetamise asemel tee hoopis mõni kaste või pajaroog, kus lihakogus on väiksem. Liha valikul võiks mõelda riiklikult tunnustatud rohumaa lihale.
2. Hoia ja loo elurikkust
Igaüks saab loodust hoida ja kaitsta – seda nimetatakse igaühe looduskaitseks. Sellest, mida meie teeme, sõltub see, kui hästi meid ümbritsevad liigid end tunnevad ning kuidas looduse käsi käib. Igal aia- või muu maalapi omanikul on võimalik jätta oma aeda õitsvaid taimi, et tolmeldajatel oleks hea elu. Veesilmade, puurontide ja niitmata murulappide üle rõõmustavad nii liblikad ja linnud kui ka konnad ja mutukad. Niitmata murulappide ümber katseta niiduki asemel vikatit – nii õnnestub konnadel, rohutirtsudel, põrnikatel ja teistel mutukatel ellu jääda. Võrreldes niiduki kasutamisega jääb põletamata hulk fossiilkütust, müra asemel on rohusahin, ei teki kütusehaisu ning vikat teenib meid mitu inimpõlve. Vikatiga niitmist tule õpi suvel ELFi niitmistreeningutel! Igaühe looduskaitsest rääkis hiljuti TEDx Tallinna konverentsil ka ELFi nõukogu esimees ja ökoloog Aveliina Helm – uuri lisa YouTube’ist.
3. Tarbi elektrit säästlikult ja kasuta rohelist energiat
Elektri säästmiseks on mitu lihtsat viisi: pese pesu jahedama veega, elektroonikaseadmete ooterežiimile jätmise asemel lülita need välja, kasuta lülitiga pikendusjuhet, kasuta energiasäästlikke elektroonikaseadmeid (märgis pakendil), kustuta enda järel tuli ja nii edasi.
Kui sa ei ole kunagi mõelnud, millist elektrit tarbid, siis Eestis on see kõige tõenäolisemalt kliimamuutustele hoogu juurde andev põlevkivielekter. Et põlevkivi jalajälg on aga üüratu, soovitame valida selle asemel rohelise energia paketi! Selleks räägi mõne rohelise elektri müüjaga, kes aitab sobiva paketi valida ja eelmise müüjaga lepingu lõpetada. Soovitame näiteks EKOenergia märgisega elektri tarbimist (https://www.ekoenergy.org/et/).
4. Väldi ühekordseid tooteid ja taaskasuta
Ühekordsete toodete kasutamisest loobumine, või vähemalt alternatiivsete lahenduste korral korduvkasutatavate toodete eelistamine aitab loodust hoida. Ära kasuta ühekordseid nõusid ja rätikuid oma õuepidudel või muudel üritustel, nagu laste sünnipäevad. Ühekordse plastpudeli asemel kasuta korduvkasutatavat joogipudelit. Samal ajal jälgi kindlasti, mis materjalist tooted tehtud on, ja pea meeles, et kvaliteetsed asjad peavad kauem vastu. Toote odavus tähendab keskkonnahoiu seisukohast sageli vastupidist ja läheb meile kalliks maksma.
Enne kui sead sammud poodi uut riideeset, telerit, arvutit, mööblit või muud sel hetkel vajalikuna tunduvat asja soetama, võta näiteks nädal järelemõtlemiseks. Ehk saab ka selleta tegelikult edasi elada, või kui ei saa, kaalu teise ringi kaupade kasuks otsustamist. Mõtle sellele, et kõigi toodete tootmiseks, aga ka teenuste pakkumiseks kulub väga palju erinevaid ressursse – vett, energiat, maavarasid, lisaks tekib jäätmeid. Paljud neist ressurssidest on taastumatud, ka Euroopa lõunaosas on riike, kes vaevlevad veenappuses. Maakera taluvusel on piir.
5. Osale ja kaasa!
Kõige mõjusamaks keskkonnale võib osutuda see, kui osaled otsuste tegemisel. Jälgi, mida tehakse sinu kodukohas, aga ka mida plaanitakse riigis. Tee ise ettepanekuid juba varakult ning kui kutsutakse arvamust avaldama, siis osale ja avalda arvamust ning jälgi ka seda, mis su arvamusest edasi saab. Igaühel on õigus otsustajatega kohtuda. Lepi aeg kokku ja paku oma ideid. Üks hea ja lihtne viis on panna alus rahvaalgatusele – seda saab teha nii riigi kui ka kohaliku tasandi otsuste mõjutamiseks. Vaata rahvaalgatus.ee.
Kindlasti osale valimistel! Lähimad on 2021. aastal toimuvad kohalike omavalitsuste valimised, ent juba praegu tasub silm peal hoida kohalike poliitikute tegevusel ja plaanidel seoses keskkonnaga ning kindlasti enda kogukonna huvide eest seista, rääkides-kirjutades poliitikutele oma vajadustest ja lahendamist vajavatest kitsaskohtadest ning pakkudes abi lahenduste leidmisel. Valimislubadustesse tuleks suhtuda heatahtliku kriitilisusega: kaaluda nende olulisust kohalikus elus ja elluviimise realistlikkust.
Kaasa osalemisse oma sõpru ja teisi mõttekaaslasi – need võivad olla nii eraisikud kui ka organisatsioonid. Hea mõte võib olla liituda mõne juba tegutseva ning sinu huvidele ja väärtustele vastava sümpaatse aktiivselt tegutseva ühendusega. Koostöös peitub jõud, tihti ka edu võti!
Kirja pani Katre Liiv
Vaata lisa http://www.kliimamuutused.ee/mida-saan-mina-teha, www.elfond.ee/maaelu, www.elfond.ee/tuleniitma, www.kalafoor.ee.
