Kuidas targalt annetada?
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Jõulude eel jõuab igaüheni hulganisti üleskutseid annetada mõnele heategevuslikule algatusele. Kuidas häid annetamisotsuseid teha, soovitab annetamistalgute korraldaja Helen Talalaev.
Kohe jõuab kätte see kuu aastast, mil inimesi kutsutakse eriti aktiivselt üles head tegema. Sel aastal enamgi kui tavaliselt. 2020. aasta on olnud keeruline, abivajajaid on palju. Heategevusorganisatsioone ja vabaühendusi, mis ühiskonnas oluliste probleemidega tegelevad, leiab samuti üksjagu. Seetõttu võib heategija jaoks saada keeruliseks valikuks, keda toetada ja keda mitte. Et silme eest kirjuks lööv valik heategevusest hoopis loobuma ei paneks, võiksid abiks olla mõned soovitused, mida oma annetuste puhul silmas pidada.
Eelista läbipaistvust
Eestis on kokku veidi üle 20 000 vabaühenduse, kellest annetusi koguvad umbes 1500 organisatsiooni. Nende tegutsemisvaldkonnad on väga mitmekesised: usuorganisatsioonidest loodushoiuni, haridusest terviseni, kohaliku külaelu edendamisest kogu ühiskonda hõlmavate algatusteni.
Alustuseks tasubki ennast kurssi viia sulle südamelähedases valdkonnas tegelevate vabaühendustega. Mida nad täpsemalt teevad? Kui paljusid inimesi nende tegevus puudutab? Kas nad mõõdavad oma tegevuste tulemuslikkust ja räägivad sellest oma kodulehel või muudes infokanalites?
Tasub vaadata ka ühingu formaalsemat poolt ja uurida, kas nende kodulehel on avaldatud põhikiri, majandusaasta aruanded ja juhatuse koosseis, sest need aitavad ühingu tegevuse muuta läbipaistvaks.
Kas ühing järgib annetuste kogumise head tava ehk kogub annetusi läbimõeldult, survet avaldamata, kasutab annetusi nagu lubatud ja suhtleb oma annetajatega avatult? Vastused neile küsimustele aitavad järele mõelda, kuivõrd sa ühingu tegevuse tulemuslikkusest aru saad ja mõistad, milleks ja kuidas sinu annetust kasutatakse.
Toeta mõjusamaid
Seejärel võid veelgi enam süvitsi minna ja uurida, kui läbimõeldud on ühingu tegevus. Kas nende valikutel ja sekkumistel on teaduslik taust? Lisaks on oluline mõelda, kas ühingu tegevusega aidatakse üksikisikut või töötatakse selle nimel, et muuta süsteemi – olgu selleks siis mõni seadus või määrus, praktika, käitumis- või mõtteviis –, mille tulemusena saavad kasu paljud inimesed.
Näiteks võib tuua valiku, kas ühing aitab üht puudust kannatavat peret või töötab selle nimel, et muuta sotsiaaltoetuste süsteemi või lausa tööturgu, et seda ja teisi sarnaseid peresid poleks enam vaja aidata, vaid nad saaksid ise hakkama. Teine lahendus tooks ühiskonnas kaasa suurema muutuse, seega toob ka sinu annetus seal rohkem kasu.
Eelnev ei tähenda, et abi vajavad üksikjuhtumid ei peaks tähelepanu saama. Vastupidi, kui sinu kogukonnas on keegi hädas või sind puudutab väga kellegi mure, on aitamine inimlik ja ka vajalik. Küll aga tasub selgi juhul veenduda, et mõistad, mille jaoks su annetust kasutatakse ja et organisatsioon või inimene, kellele annetuse teed, on usaldusväärne.
Igati sobilik on ka hiljem küsida, kuidas annetuste kogumine ja kasutamine on läinud ja kas inimene sai abi või on tal veel midagi vaja. Sama kehtib kõikide annetuste kogujate kohta – see on üks võimalus, kuidas hinnata, kas ja keda oma annetusega toetada soovid. Kui annetuse koguja annab sulle kui annetajale selgelt infot, mida annetuste eest on tehtud ja mis on selle tulemusena muutunud, siis saad seda ühingut usaldada ja oma annetustega jätkata.
Ühekordselt või püsivalt?
Kes südamelähedase valdkonna leidnud ja organisatsioonide seas ringi vaadanud, on tõenäoliselt kohanud mõnd üleskutset vormistada ühekordse annetuse asemel hoopis püsikorraldus.
Püsiannetus tähendab, et oled sõlminud oma pangas püsimaksekorralduse, mille tulemusena läheb iga kuu konkreetsel päeval automaatselt valitud summa ühele või mitmele organisatsioonile. Püsiannetused on vabaühenduste jaoks väärtuslikud, sest nende peale võib kindel olla. Vabaühendus saab oma töös arvestada, et igal kuul laekub just selline summa arvele. Selle ressursi kasutamist saab pikemalt ette planeerida, mis omakorda aitab muuta ühingu tegevust läbimõeldumaks ja tulemustele orienteerituks, seega õnnetub lõpuks teha rohkem head rohkematele abivajajatele.
Lisaks annavad püsiannetused vabaühendusele märku, et neil on püsivad toetajad ja nende tegevust peetakse vajalikuks, mis annab omakorda jõudu edasi töötada. Püsiannetuse tegemist võikski kaaluda just neile ühingutele, kelle puhul näed, et nad töötavad suurema muutuse ellukutsumise nimel.
Ühekordsed annetused aga võiksid jääda lisavõimaluseks aidata jooksvalt neid, kes parasjagu konkreetset abi vajavad. Või miks mitte panna õlga alla mõnele huvipakkuvale kultuuriprojektile, mis Hooandjas toetust kogub, või noorte omaalgatusele, mis kogukonna kõigile mõnusamaks muudab.
Annetamine teeb õnnelikuks
Annetamisega aitad kaasa ühiskondlike probleemide lahendamisele ja panustad sel moel oluliselt ühiskonna arengusse. Annetamine teeb aga head ka annetajale endale. Regulaarne heategevus tekitab nimelt heaolutunnet nagu muudki tegevused, millega me teistele kasulikud oleme.
Seda enam võiksime lisaks annetamisele harjuda rohkem ka sellest kõnelema, kui kedagi aitame või mõnd vabaühendust annetusega toetame. Nii levib sõna heategevusest edasi ja jõuab rohkemateni. Seega on kohane lisaks annetuste hoolikale läbimõtlemisele endalt küsida, kas oled oma pereringis ja sõpradega rääkinud, kellele ja miks annetad?
Eelnevat on eriti sobiv teha just nüüd, sest selleks pakuvad häid võimalusi 1. detsembril toimuvad annetamistalgud, mil kümned vabaühendused üle Eesti koguvad annetusi ühiskondlike probleemide lahendamiseks. Lisaks saabuvad peagi Jõulutunnel ja paljude heategevusorganisatsioonide jõulukampaaniad. Tee oma otsused kaalutletult ja räägi sellest teistelegi, et sinu kogemus heategevusega jõuaks kaugemale ja aasta lõppeks ühiselt rohkem head tehes.
