Pool aastast on läbi saamas ja suvepuhkused tulekul, kuid Vabaühenduste Liidu huvikaitse ei puhka, vaid tegutseb jätkuvalt selle nimel, et vabakonna huvid ühiskonnas kaitstud oleks.
Maikuus toimus meie üldkoosolek, kus lisaks huvikaitse tegevuste tutvustamisele saime liikmetelt palju olulist tagasisidet ja probleemitõstatusi, millega edasi tegeleda. Näiteks strateegilise partnerluse kontekstis tõusid fookusesse ministeeriumid, kes küll kaasavad erinevaid ühinguid, aga teevad seda partnerite jaoks arusaamatutel tingimustel. Võtsime üldkoosolekult kuuldud mured endaga kaasa ja arvestame nendega tegevusplaanis. Üldkoosolekule järgnes EKAKi 20. aastapäeva tähistamiseks korraldatud kodanikuühiskonna foorum, kus Margo Loori (SpeakSmart) juhtimisel mõtestasime kodanikuühiskonna võimalikke tulevikusuundi ning oma rolli nii praeguse kodanikuühiskonna arendamisel kui ka tuleviku kujundamisel.
Et meie huvikaitse tegevused oleksid eesmärgipärased, siis oleme uuendanud Vabaühenduste Liidu huvikaitse eesmärke. Seda selleks, et organisatsioonis oleksühtne arusaam ja et piiratud ressursside juures tegeleksime ennekõike nende eesmärkide ja tegevustega, mis meie missiooni enim toetavad. Huvikaitse eesmärkide fookuses on Vabaühenduste Liidu enda võimekus huvikaitsega tegeleda, avatud valitsemise põhimõtetest kinnipidamine, avaliku rahastamise põhimõtete järgimine, strateegilise partnerluse põlistamine, vabaühendustele soodsa õiguskeskkonna tagamine ja analüütilise pädevuse omamine vabakonna ja huvikaitsevõimekuse hindamiseks. Ühtlasi on huvikaitse eesmärgid tulevikus liikmete jaoks selge ja konkreetse sõnastusega, mis annab parema aimduse sellest, mida ja miks me huvikaitses teeme.
Eelmises kvartaliaruandes kirjutasime, et hakkame KOV-ide tervisedenduse valdkonda panustajaid koolitama huvikaitse teemadel. Hea meel on teada anda, et lisaks hakkame samale sihtrühmale pakkuma ka kaasamise koolitusi.
Jätkub töö rahapesu ja terrorismi tõkestamise teemadel MTÜ-de kontekstis. Vahepeal on toimunud turuosaliste kohtumine, kus Rahapesu Andmebüroo tegi ülevaate enda perspektiivist rahapesu ennetuse vallas. Kuivõrd teema on Eestis uus, siis on ka rahapesu riskide hindamine MTÜ-des uus valdkond, mistõttu pole riiklikult lõplikku rahapesu riskide hindamise mudelit MTÜ-de jaoks veel välja töötatud. Hoiame teemal silma peal ja vajadusel kaasame liikmeid, keda antud teema võiks puudutada. Rahvusvaheliselt sai aga vahepeal valmis globaalne uuring, mis jõudis järeldusele, et rahapesu ja terrorismi tõkestamise meetmeid kasutatakse ära igas maailmajaos, ka Euroopas, et kodanikuühiskonda piirata.
Justiitsministeerium on peale mõnda aastat uuesti kooskõlastamas tööalasest rikkumisest teavitaja kaitse eelnõu, mis avalikkusele on tuntud kui vilepuhuja seadus. Eelnõu puudutab olulisemalt neid ühinguid, kellel on vähemalt 50 töötajat, aga tööalasest rikkumisest teavitaja kaitse rakendub tulevikus kõigile töötajatele olenemata sellest, kas ühingusiseselt kasutatakse teavituskanaleid või mitte. Seaduse planeeritud jõustumise aeg on 1.01.2024. Lisainfot leiad siit.
Riigikantselei on loomas andmepõhist otsustustuge, mis aitaks avaliku sektori analüütikutel ja sisuekspertidel erinevatest andmebaasidest ja allikatest kiirelt infot leida ning seega kiirendaks otsustusprotsesse ja tõstaks nende kvaliteeti. Selle aasta lõpuks peaks valmima tekstiandmetest otsimislahenduse prototüüp. Riigikantselei andmeosakond tutvustas andmepõhise otsustustoe plaane vabakonna esindajatele, kuid veel pole teada, kas vabaühendused saavad seda kord ka kasutada.
Vahepeal kohtus ka ARVAK, et arutada avatud valitsemise teemasid – saime tegevuskavast täpsema ülevaate, arutasime tippkohtumist ja avatud valitsemise teekaardi planeeritud tegevusi. ARVAKu protokollid on leitavad siit. Lisaks on Riigikantseleil valminud avatud valitsemise edendamise teekaart. Seal leidub põnevaid soovitusi, mida tasub huvikaitsega tegelevatel ühendustel teada. Käib ka ühine hoogne ettevalmistus septembris toimuvaks avatud valitsemise tippkohtumiseks.
Maikuus kohtus siseturvalisuse arengukava juhtkomisjon, kus anti ülevaade arengukava täitumisest ja edasistest plaanidest. Ennekõike Ukraina sõja tõttu on ka siseturvalisuse arengukava rakenduslikel tegevustel fookus elanikkonna kaitsel ja kriisideks valmistumisel. Vabakonda puudutab arengukavast ennekõike vabatahtlike kaasamine kriisisituatsioonides, samuti avatakse peatselt KÜSK-i kaudu kodanikuühiskonna innovatsioonifond. Innovatsioonifondi kogumaht on 875 000 eurot, millega kogukondasid toetatakse.
Vabatahtlike kaasajad kohtusid mai lõpus võrgustiku väljasõidul, et arutada, kuidas Vabatahtlike Väravat paremaks teha, oma vabatahtlike lugusid paremini rääkida ning kuidas vaadata, et vabatahtlikud läbi ei põleks. Lugude kuulamise ja jutustamisega aitasid meil tegeleda koolitajad Šotimaalt ja läbipõlemise teemadel lõime kampa Peaasjade ekspertidega.
Annetuste kogumine on kevadel olnud aktuaalne teema. Võrgustik on samuti aktiivne ja kohtunud püsiannetajate kaasamine ja hoidmiseteemalisteks aruteludeks. Tegime sissejuhatuse ka selleaastastesse annetamistalgutesse ning rääkisime sotsiaalkampaania põhitõdedest. Annetuste kogumise heast tavast kui annetuste kogujate usaldusväärsuse märgisest ja usaldusväärsuse suurendamise tööriistast on meedias rääkinud nii Urmo Kübar kui ka meie võrgustiku liikmed.
Huvikaitse võrgustikuga kohtume augustikuus, ees ootavad teemad huvikaitse mõju ja tulemuslikkuse hindamisest.
Lõime ka ühe uue võrgustiku – vabaühenduste kommunikatsiooniinimeste võrgustiku, mille eesmärgiks on omavahel kogemusi ja ideid jagada, koos nii iseennast kui valdkonda arendada. Kommunikatsiooniinimesed on kohtunud kolmel korral, et arutleda edasiste tegevuste üle ja saada ajakirjanikelt nõuandeid edukamaks koostööks meediaga.