Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Teine kvartal näitas üsna selgelt, et vabakonna jaoks ei ole küsimus ainult selles, millised üksikud eelnõud või otsused parasjagu laual on. Sama oluline on see, millist kohta nähakse kodanikuühiskonnal riigi toimimises laiemalt – kas partnerina, kelle teadmisi, võrgustikke ja võimekust päriselt kasutatakse, või ebamugava lisandina, kelle rolli tuleb iga kord uuesti põhjendada.
Nii jätkusid teises kvartalis mitmed esimesest kvartalist tuttavad teemad: kaasamise kvaliteet, vabaühenduste rahastamine, kriisikindlus, läbipaistvus ning küsimus, kuidas hoida vabakonna hääl poliitikakujundamises kuuldavana ajal, mil riik räägib üha enam kokkuhoiust, tõhususest ja julgeolekust. Samal ajal ei piirdunud me üksnes reageerimisega – teises kvartalis tõstatasime ise teemasid, sõnastasime ootusi ja valmistusime järgmisteks vaidlusteks.
Valimisteks valmistumine. Kevadel jätkus töö 2027. aasta riigikogu valimisteks valmistumisega. Aprillis tegelesime edasi märtsi huvikaitse ja avatud valitsemise partnerluse võrgustike ühiskohtumisel sõnastatud ettepanekutega, millest kasvas välja vabakonna platvorm riigikogu valimisteks. Üldkoosolek võttis platvormi vastu ning sellega saab tutvuda siin. Platvorm koondab vabakonna prioriteedid: demokraatia ja väärtused, rahastuse stabiilsus, kaasamine ja HÕNTE rakendamine, läbipaistvus, KÜSKi sõltumatus, õigusruumi kitsaskohad ning vabakonna roll kriisi- ja riigikaitse küsimustes. Praegu töötame tegevusplaani kallal, et otsustada, kuidas valimiste eel sellele platvormile tuginedes huvikaitset edasi teha.
EL riigiplaani kujundamine. Teine suur tööliin oli järgmise Euroopa Liidu eelarveperioodi (2028–2034) riigiplaani kujundamine. Juba kevadel oli selge, et ministeeriumide taotlused ületavad saadaolevat raha mitmekordselt ning ees seisavad sisulised ja mõjukad valikud. Meie jaoks oli oluline rõhutada: kui vabakond neisse aruteludesse ei sekku, võivad kodanikuühiskonna jaoks olulised valdkonnad taanduda muude prioriteetide varju.
Juunis jõudis töö järgmisse etappi. Riigikogus toimus arutelu EL vahendite prioriteetide üle ning saatsime valitsusele seisukohad AgoraEU kohta, rõhutades, et vabakonna rahastamise tugevdamine peab olema Eesti selge prioriteet ka Euroopa tasandi läbirääkimistel. Küsimus ei ole ainult järgmise perioodi rahas, vaid laiemalt selles, kas nähakse kodanikuühiskonda ühiskondliku vastupanuvõime, osaluse ja demokraatia kandjana. Järgmine verstapost saabub augustis, mil riigiplaani eelnõu jõuab valitsuskabineti arutelule.
TEKSA muudatus. Kui EL-i riigiplaani töö näitas, kui oluline on varajane sekkumine suurtesse strateegilistesse protsessidesse, siis tegelike kasusaajate registri ehk TEKSA muudatus meenutas, kui kiiresti võib läbipaistvuse mõttes toimuda liikumine vastupidises suunas. Juunis sai teatavaks, et alates 10. juulist ei ole tegelike kasusaajate andmed enam avalikult kättesaadavad – edaspidi pääsevad andmetele ligi üksnes need, kellel on selleks õiguslik alus või põhjendatud huvi. TEKSA on olnud praktiline läbipaistvuse tööriist nii ajakirjanikele, kodanikele kui ka ühendustele. Probleem ei seisne mõistlikes kaitsemehhanismides, vaid selles, et avaliku huvi seisukohalt oluline teave muutub raskemini kättesaadavaks – see on näide, kus tehniline muudatus hakkab mõjutama avalikku kontrolli ja usaldust. Edastasime selle kohta ka oma arvamuse, millega saab tutvuda siin.
Kriisikindlus. Kriisikindluse teema püsis teises kvartalis laual, seekord konkreetse õigusloome vormis. Kooskõlastamisele jõudis politsei ja piirivalve seaduse, päästeseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis puudutab vabatahtlike rolli kriisiolukordades. Meie hinnangul on tegu hea algusega, kuid mitte veel terviklahendusega. Teema vajab põhjalikumat läbimõtestamist: tuleb eristada tavaolukorras panustavat ja kriisirolliga vabatahtlikku, läbi mõelda organisatsioonidevaheline koostöö ja vastutus, tagada kriisirollide täitmiseks vajalik rahastus ning vältida olukorda, kus vabatahtlikkus mattub halduskoormuse alla. Laiemas vaates ei piirdu vabakonna roll kriisides päästevõimekuse toetamisega – sama tähtis on kogukondade toimimine ja sotsiaalne vastupanuvõime.
Sama arusaama kandis Marcuse teises kvartalis Postimehes ilmunud arvamuslugu: Eesti ei saa kärpida nii, et järele jääb rohkem kaitsekulu, kuid vähem ühiskonda, mida kaitsta. Toimepidevust, usaldust ja ühiskondlikku vastupanuvõimet ei loo üksnes relvad ja laskemoon – neid hoiavad üleval inimesed, ühendused, teadmised ja vabatahtlik panus, mille najal püsib ühiskond koos ka siis, kui riik ise kõikjale ei ulatu.
OECD projekt. Teises kvartalis avanes võimalus vaadata Eesti kodanikuruumi rahvusvahelisemas võtmes. OECD käivitas juunis uue projekti, mille eesmärk on tugevdada riigi ja kodanikuühiskonna suhteid, kaitsta kodanikuruumi ning toetada kodanikualgatusi ja avalikus elus osalemist. Andsime ülevaate Eesti olukorrast nii sõnavabaduse, kogunemis- ja ühinemisvabaduse, kaasamise, rahastamise kui ka vabatahtliku panustamise vaates. Selliste protsesside väärtus seisneb mitte ainult rahvusvahelises nähtavuses, vaid ka selles, et need annavad võrdlusmaterjali ja ideid, mida saab kasutada kodumaises huvikaitsetöös.
HÕNTE ja kaasamise kvaliteet. HÕNTE muutmise protsess liikus edasi, kuid meie ettepanekutele reageeriti pigem ettevaatlikult. See kinnitas taas probleemi, millele oleme korduvalt osutanud: küsimus ei ole ainult selles, kas dokumentides on ilusad põhimõtted kirjas, vaid selles, kas need muutuvad ametkondlikus praktikas millekski enamaks kui soovituslikuks heaks tavaks. Kaasamise kvaliteet jäi teises kvartalis läbivaks murekohaks – olgu jutt suurtest strateegilistest aruteludest, konkreetsetest eelnõudest või sellest, millal ja mis hetkel vabaühendusteni üldse jõutakse.
Lühidalt muust. KÜSKi ja EKAKi tuleviku üle käinud arutelud jätkusid ning jätkuvad ka edaspidi. Justiits- ja digiministeerium saatis eraSA-sid puudutava eelnõu valitsuse menetlusse edasi hoolimata meie kriitilisest tagasisidest, seega liigub see teema Riigikogu menetlusse ja õiguskomisjoni suunas.
Tiimi kasv. Positiivse poole pealt tõi juuni ühe praktilise muutuse: meie huvikaitsetiimiga liitusid Katre Koppel ja Karoliina Tammel. Huvikaitse ei sünni ainult headest seisukohtadest, vaid ka inimestest, kellel on aega, oskusi ja järjekindlust teemasid vedada. Ajal, mil laual on korraga valimisteks valmistumine, EL vahendite järgmine periood, kriisikindluse küsimused ja jooksvalt menetletavad eelnõud, on see võimekuse kasv sisuliselt oluline.
Teine kvartal kinnitas seega mõlemat: ühelt poolt kujundab riik praegu uusi reegleid ja rahastusloogikaid, mille sees peab vabakond oma kohta järjekindlalt kaitsma. Teisalt ei ole vabakond jäänud ootama, mis talle ette söödetakse – mitmes suunas korraga on hoitud initsiatiivi, olgu selleks valimisplatvorm, EL riigiplaanis kaasa rääkimine või läbipaistvuse eest seismine.
Suvi ei tähenda pausi, vaid lühikest hingetõmmet enne seda, kui needsamad arutelud jätkuvad sügisel uue hooga.
Kui sul tekib mõtteid, mida ja kuidas paremini või üldse mitte teha, kirjuta marcus@heakodanik.ee.
