Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Kuigi neljas kvartal möödus peamiselt sõnumi valguses, et vabaühendustele suunatud riigieelarveline toetus pea igas valdkonnas väheneb, siis jagus sellesse perioodi üht-teist muudki, sugugi mitte ainult negatiivset.
Tegime riigile Annetamistalgute raames ettepaneku: Eesti maksukeskkond võiks lõpuks annetamist soodustav olla. Pöördumise terviktekst on leitav siit, ettepanekuid tegime kaks:
- Eraldi maksusoodustuse piirmäära kehtestamine füüsilisest isikust annetajatele, mis ei sõltu muudest maksusoodustustest (nt eluasemelaenu intressidest või koolituskuludest);
- Äriühingute annetuste maksustamise reform, mis: a) kaotaks täielikult annetuste maksusoodustuste piirmäärad, b) tõstaks kehtivaid piirmäärasid, näiteks 25%-ni eelmise majandusaasta kasumist või 10 %-ni sama aasta palgafondist, c) tutvustaks uut maksuvaba annetamise võimalust, mis võimaldaks annetada kuni 10% jaotamata kasumist.
Seni oleme ettepanekule tagasiside saanud kultuuriministeeriumist, kes jagab meie seisukohta ja kaalub neid Vabariigi Valitsusele esitatavate ettepanekute koostamisel, kuid esialgu viib veel koos siseministeeriumiga läbi analüüse enne konkreetsete sammude astumist. Konkreetseid samme plaanime meie astuda edaspidi igal juhul: lisaks ülejäänud ministeeriumidelt tagasiside ootamisele plaanime koostööd suurendada ettevõtjate ja ettevõtlusorganisatsioonidega, kes on valmis ühiselt annetuste soodustamise nimel huvikaitsetööd tegema. Samuti soovime annetamisalast huvikaitsetööd 2025. aastal tugevdada, et pikalt vindunud teema lõpuks muutuse poole hakkaks liikuma. Kui sind annetamise teema kõnetab ja sa tunned, et sinust võiks olla annetamise teemalise huvikaitse töö juures kasu, anna endast märku!
Riigikogu võttis vastu seaduse, millega muutub sihtasutuste ülevaatuse kohustuse piirmäär. Kui varem tuli kohustuslikus korras ülevaatus läbida alates 15 000 € suurusest käibest, siis edaspidi peab ühingu käive ulatuma miljoni euroni. Muudatus ei puuduta neid, kes oma ühingu siseselt korrapäraseid ülevaatuseid on otsustanud teha, kuid toob leevendust neile, kelle jaoks on ülevaatuskohustus olnud tüütu kohustus, rääkimata huvitatud audiitori leidmisest. Seadus jõustub tagantjärele ehk puudutab juba 2024. aasta majandusaastaaruandeid. Täpne sõnastus muudetud audiitortegevuse seaduses:
§ 92. Ülevaatuse kohustus
(21) Raamatupidamise aastaaruande ülevaatus on kohustuslik käesoleva seaduse § 91 lõikes 4 nimetamata sihtasutusele, mille raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi:
1) müügitulu või tulu 1 000 000 eurot;
[RT I, 07.01.2025, 1 – jõust. 17.01.2025]
2) varad bilansipäeva seisuga kokku 1 000 000 eurot.
Oktoobri lõpus kohtus ARVAK ning novembris avatud valitsemise partnerluse (AVP) ümarlaud. Riigil on käsil avatud valitsemise tegevuskava uue perioodi planeerimine, kuhu on kaasatud ka vabaühendused läbi AVP ümarlaua. Senine tegevuskava periood lõppes seisuga, millega kodanikuühiskonna vaatenurgast liiga rahul olla ei saa, seetõttu toimetame aktiivselt selle nimel, et eelmises tegevuskavas pooleli jäänud asjadega (nt koosloome keskkond) liigutaks edasi ning uus tegevuskava sõnastataks selliselt, mis võimaldaks päriselt avatud valitsemise valdkonnas edusamme teha. AVP ümarlaud koguneb järgmisel korral arvatavasti veebruaris. Kui oled avatud valitsemise teemadest huvitatud, kuid sinu ühing veel AVP ümarlauda ei kuulu, siis kirjuta marcus@heakodanik.ee. Eelmise tegevuskavaga saad tutvuda siin.
Novembris küsis Euroopa komisjon Eesti riigiraporti koostamiseks sisendit erinevatest eluvaldkondadest ja sektoritest, kaasa arvatud vabaühendustelt. Aitäh kõigile, kes andsid riigiraporti tarbeks tagasisidet! Aasta aastalt kajastuvad raportis sarnased teemad, jätkuvalt jäid aruteludes kõlama inimeste toimetulek, keskkonnaprobleemid, mure andmete kättesaadavuse ja läbipaistvuse pärast. Kohati üllatav oli see, kui suur osa Eestile suunatud EL-i vahenditest rakendab riik ise ning kuidas kodanikuühiskonda jõudev osa on väga marginaalne ning seotud konkreetsete programmidega (nt ACF).
Novembris kohtus ka huvikaitsevõrgustik. Maarja-Leena Saar Eesti Koostöö Kogust rääkis rahvaalgatuse kollektiivsete pöördumiste praktikast ja mõjudest 10 aasta jooksul. Teele Pehk ja Maiu Lauring Demokraatiakeskusest andsid ülevaate rahvakogust huvikaitse ühe võimaliku meetodina. Lisaks seadsime võrgustiku sihte – 2025. aastal vajavad võrgustiku tähelepanu toimetulek erinevate kriisidega; kaasamine, avatud valitsemine ja strateegiline partnerlus; rahvusvaheliste praktikate ja erinevate huvikaitsetaktikate jagamine võrgustikus.
Detsembris võõrustas Marcus Armeenia riigi ja kodanikuühiskonna delegatsiooni, teemaks riigi ning kodanikuühiskonna koostöö poliitikakujundamises ja teenuste delegeerimises.
Analüüsisime rahastamise variraporti tarbeks andmeid ministeeriumide raha jagamise praktikatest, toetasime ühinguid nende ühinguõiguse alaste probleemidega ja osalesime riigikantselei korraldatud psühholoogilise kaitse kursustel.
Ees on kärpeaasta. Oleme teadlikud ühingute rahulolematusest nii kärbete kui ka toetuste eraldamise tempo osas. Enda rolli näeme eelkõige aktiivse partnerina, pakkudes lahendusi ja tuge vabakonna ootuste tõhusamaks edastamiseks ministeeriumidele, mida eelmise kvartali jooksul mitmel puhul ka tegime. Seisame selle eest, et strateegilise partnerluse praktikad säiliksid ja viivituste tagajärgi käsitletaks senisest tõsisemalt. Kui sul on ettepanekuid, kuidas saaksime seda rolli veel paremini täita, anna kindlasti teada!
Soovime edukat huvikaitse elluviimise aastat!
Kui tekib mõtteid, mida ja kuidas paremini või üldse mitte teha, kirjuta marcus@heakodanik.ee.
