Loomasõbrad valisid 2018. aasta kõige loomasõbralikuma ja -vaenulikuma teo

Eesti Loomakaitse Seltsi poolt korraldatud internetihääletusel valiti 2018. aasta kõige loomasõbralikumaks avalikku tähelepanu pälvinud teoks kassi- ja koeravabrikute uurimine Kuuuurija ja Katrin Lusti poolt. Aasta kõige loomavaenulikumaks teoks hindasid hääletajad Häädemeestel purgis lämmatatud kassipoegade juhtumi.

Loomasõbraliku teo tunnustuse vääriliseks hindas 40% hääletajatest Kuuuurija ja Katrin Lusti. Suure poolehoiu saavutas ka Rimi Balticu äärmiselt positiivne otsus loobuda puurikana munade müügist, mis kogus lausa 35% häältest. Kaugele maha ei jäänud ka Pärnu koolipoisid, kes päästsid kassipoja külmumisest.

Kõige sõbralikumaks teoks valitud kassi- ja koeravabrikute uurimine Kuuuurija ja Katrin Lusti poolt sai alguse juba aasta tagasi, kui saade Kuuuurija asus tegelema juhtumiga, milles naisterahvas oli ostnud endale odava hinna eest briti lühikarvalisele sarnaneva kassipoja. Kahjuks suri loom uue omaniku juures juba paari nädala pärast. Pärast kassi surma hakkas naine müüja tausta uurima ja selgus, et foorumites jagati rohkelt halbu kogemusi kassimüüja Oksanaga ja temalt ostetud loomadega. Katrin Lust asus juhtunut uurima ning tõi kassivabriku omaniku kaamera ette ja hoiatas inimesi. Aasta hiljem asus Kuuuurija uurima lugu, milles perekond ostis Leedu kutsikamüüjalt Jack Russellit meenutava kutsika. Nagu selliste juhtumite puhul tavaline, suri kutsikas uue pere juures peagi. Katrin Lust paljastas koostöös Veterinaar- ja Toiduametiga Leedust pärit kutsikamüüja, lisaks võttis VTA müüjalt kutsikad, kuna loomadel puudusid vajalikud dokumendid.

Kõige loomavaenulikuma teo hääletusel läks juba alguses teistest ette kassipoegade lämmatamise juhtum. Õõvastava teo hindas aasta kõige loomavaenulikumaks 65% hääletajatest. Huntide negatiivse kuvandi loomine ja Treppoja kutsikavabrik said, vastavalt, 15 ja 19% häältest. „Kahjuks peame tõdema, et seesugused julmad teod loomade vastu ei ole ainukordsed. Lemmikuvabrikuid, sageli ka hulka vähemate loomadega, leidub üle Eesti veelgi ja metsloomad vajavad pidevalt meie kaitset. Loomalaste abitusse seisundisse jätmised või lausa tapmised on meil kahjuks tavalised. Endiselt leidub inimesi, kes looma steriliseerimist ja kastreerimist peavad looma piinamiseks, aga loomapoegade uputamist või minema viskamist täiesti normaalseks,“ kommenteeris ELS-i otsese abistamise juht Margit Midro.

Kõige loomavaenulikumaks teoks hääletatud kassipoegade lämmatamine purgis Häädemeestel tuli avalikuks selle aasta augusti lõpus, kui lapsega metsa seenele läinud ema leidis suletud klaaspurgi, milles olid kuni nelja pisikese kassipoja laibad. Purgi kaas oli kõvasti kinni keeratud ja pisikesed loomad surnud piinarikkalt õhupuudusesse. Leidja sõnul oli purgile pisikeste käpakeste poolt tekitatud kraapimisjälgede järgi näha, et purki oli pandud elusad kassipojad. Teate saanud Eestimaa Loomakaitse Liit tegi avalduse politseile.

Eesti Loomakaitse Selts on 2000. aasta kevadest tegutsev loomasõpru ühendav mittetulundusühing, mille missiooniks on abivajavate loomade heaolu tagamine ja parandamine ning loomade väärkohtlemise ennetamine. Missiooni viiakse ellu loomade otsese abistamise, avalikkuse teavitamise, inimeste koolitamise ning õigusloomes osalemise ja loomakaitsealase järelevalve teel.

Lisateave:

Geit Karurahu

Kommunikatsiooni- ja turundusjuht

+372 55505009

geit.karurahu@loomakaitse.ee

• Uudis