Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Jõulureklaame olete juba näinud? Aga katuseraha? Jah, alanud on hooaeg, mil riigikogu liikmed tõmbavad taas selga punase palitu ja hakkavad üle Eesti kinke puistama. EMSLis nimetame seda trianglit jätkuvalt korruptsiooniks, kus meie endi tagant varastatud rahaga tullakse meilt järgmistel valimistel hääli ostma. Kui nii mõelda, siis ei tundugi äkki katuserahast loobumine nii raske? Kutsumegi taas üles – nii pakkumistest teada andma kui ka räpasest rahast loobuma. Vabaühenduste rahastamine peab olema läbipaistev, võrdselt ligipääsetav ja vaba parteilisusest.
Kuidas vabakonda raha juurde tuua?
EMSLi osalusel valminud ettepanekud eraraha enamaks kaasamiseks ootavad juba tükk aega sise- ja teiste ministeeriumide heakskiitu, et jõuda siis valitsuse lauale põhimõttelise dabroo saamiseks. Tänavu ei juhtu küll ilmselt midagi, aga tuleval aastal saab ilmselt maksu- ja muid seadusi arutada ja kirjutada. Kui valitsus ikka püsib, muidu algab kõik jälle otsast peale nagu mõneti aasta tagasi juhtus.
Rahastusandmed avalikuks
Lõpule on jõudmas üks uuringuprojekt koos Tartu Ülikooliga, kus töötame siseministeeriumi tellimusel välja metoodikat, millega riik saaks pidevalt ja väikese halduskoormusega hinnata rahastamise vastavust kokkulepitud põhimõtetele. 1. novembril esitleme tellijale ja rahastajaile tulemust, nendime, et andmete kvaliteet on riigi raamatupidamises ikka üsna sant, aga näitame ka värvilist analüüsi, kuhu ja kellele raha läheb. Pärast seda näitame teistele ka.
Norra VÜF otsib haldajat
Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra rahastatavale nelja miljoni suurusele uuele vabaühenduste fondile otsitakse Eestis haldajat. Eelmisel, 2014 lõppenud perioodil oli vahendajaks Avatud Eesti Fond. Novembri keskpaigani saavad riigist sõltumatud ja kogenud organisatsioonid esitada oma ühispakkumise. Nii et lõpuks on sammuke jälle edasi astutud, aga raha ise ei hakka liikuma enne 2019. aastat.
HMNi muutmine venib
Hasartmängumaksu jagamise ümberkorraldamine on veidi triivima sattunud ja tuleval aastal ei muutu senises ilmselt veel midagi, sest valitsuse lauale jõudis memorandum alles oktoobris ning saadeti sama targalt tagasi täiendusteks. Seadusemuudatust peab veel menetlema parlament, seejärel ministeeriumid uued korrad välja töötama. Aga mine tea, äkki muutub midagi ka poole aasta pealt. Eesmärk vana – et tegevustoetused oleksid suuremad ja stabiilsemad, nende jaotamine sõltumatum (poliitikutest nõukogu kaoks) ja tuleneks enam kokkulepitud starteegilistest eesmärkidest ning väiketoetuste võimalus päris ära ei kaoks.
Vabaerakonna ettepanekud paremaks rahastamiseks
Vabaerakond tuli suve lõpus välja avatud aruteludokumendiga vabaühenduste tegevuste toetamiseks. Alari kirjutas ettepanekutele vastuseks kommentaaris, et emotsioonide kõrval leidub palju mõistlikku.
Valimised said valvatud
Septembris ja oktoobris vedasime taas eest uuenenud hea valimistava valvamist. Kaheksa vabatahtlikku valvurit hindasid kuue nädala jooksul läbi kõik EMSLini jõudnud väidetavad rikkumised. Igal reedel tegime “Ringvaate” otse-eetris kõige jõhkramatest kampaaniavõtetest “autahvli” vormis kokkuvõtte. Meie poole pöördusid rohkelt nii tähelepanelikud kodanikud, kandidaadid ise kui riiklik ja kohalik meedia. Valvurid andsid lisaks rahvusringhäälingule iganädalaselt aru Raadio 2 ja Vikerraadio eetris ning mitmelpool mujal. Ühe valimistsükli põhjal on valvuritest sündinud kasust keeruline rääkida, aga vaatamata hiigelsuurele kaebuste arvule kostis mitmeltpoolt hinnanguid, et alates tava sünnist 2009. aastal on tõeliselt suuri sigadusi oluliselt vähemaks jäänud. Vaata üle valimiste valvurite nädalakokkuvõtted üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus ja kuula kokkuvõtet valimisperioodist.
Innovaatsiooni rakkerühma töö ja aruanne
Innovatsiooni rakkerühma ülesanne oli töötada välja ettepanekud, kuidas paremate teenuste osutamiseks ja poliitika tegemiseks innovatsioonivõimekust avalikus sektoris ning ühiskonnas laiemalt suurendada. Nüüd on koos lõpparuanne , Riigikantselei veebis saab lugeda katseprojektide (nt. Siseministeeriumi innovatsiooniprogramm, sotsiaalse ettevõtluse tugisüsteemi analüüs, sotsiaalse väärtuse edendamine riigihangete kaudu) aruandeid ning nendest õppida.
Riigikogu rääkis kodanikuühiskonnast riiklikult olulise küsimusena
Septembris toimus aasta aega muudkui edasi lükatud kodanikuühiskonna arengu teemaline arutelu. Enne seda kohtusid Maris ja Alari parlamendi kodanikuühiskonna toetusrühmaga, kus kuulasime maad ja jagasime omi mõtteid sellest, mis on avalikul võimul hetkel kodanikuühiskonna suunal töös (HMN ja annetuste soodustamine) või mis vajaks tegemist. EMSLi nõukogu esimees Martin Noorkõiv kõneles kuulamisel kodanikuühiskonna piiridest ja vastutuse võtmisest, tõsisemale huvilisele arutelu sisust ja tasemest sobib kogu stenogramm. Mis edasi saab? Teemad nagu vabaühenduste rahastamine, vabakonna arengu hindamine ning sisukama dialoogi hoidmine kodanike ja nende esindajatega vajavad rohkem ettepanekuid ja nende ettepanekute eest seismist. EMSL proovib järgmisena kõneleda olulisest riigireformi tegevustesse sisu andmise kaudu.
Riigireformi radar ei olnud valitsusele hinnet andes leebe
Haldusreform sai tunnustuseks hindeks “hea”, sest kiitust väärib selle julge lõpuleviimine (sisu vaatab kolleegium hiljem, las see praegu jääb). Hinde “nõrk” andis aga kolleegium ülejäänud reformile: osalusdemokraatiat ja kodanikuühiskonda puudutavad teemad ei ole seni saanud pea üldse tähelepanu. EMSL proovib ühes Riigikogu probleemkomisjoniga leida üles, mis senistest ettepanekutest rohkem selgitamist vajab, et need töösse saaks. Riigihalduse minister Jaak Aabile võib aga saata ettepanekuid sellest, kuidas saaks kaasamist paremini korraldada.
Valimised möödas, nüüd algab töö!
Palju õnne teile, volinikud! Saagu kohalikud omavalitsused Eestis avatud ja kaasavad. Esimesed nõuanded sellest, kuidas seda teha, saadame teele e-Riigi Akadeemialt. Osalesime meiegi nõuannete kokkupanekul!
