Mida kuulata Arvamusfestivalil 2018?
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Reedest laupäevani toimuva Arvamusfestivali kava on sedavõrd kirju, et võib algajal festivalikülalisel silme eest kirjuks ajada. Noppisime omaltpoolt välja arutelud, mida korraldavad vabaühendused või mis puudutavad kodanikuühiskonnale olulisi teemasid.
Populismi kasv Euroopas – kas demokraatia korrigeerija või vaenlane?
10. august 2018 @ 12:00-13:30
Populismi tõusust Euroopas räägitakse järjest enam, kuid tihtipeale jääb selle tähendus ja olemus segaseks. Käesoleval paneeldiskussioonil arutleme, mida tähendab populism ning selle tõus Euroopas? Kas populism on ainult negatiivse mõjuga või võib ta mõjuda Euroopa ja laiemalt lääne demokraatia probleemidele positiivselt? Kuhu suunas liigub Euroopa? Milline on populismi olukord Eestis? Arutelu toimumist toetab Konrad Adenauer Fond.
“Mina jään,” “aš lieku”,” “es palieku !” Baltic countries a disappearing nation?
10. august 2018 @ 14.00-15.30
Baltimaad 100. Kas 100 aasta pärast on meil veel siin noori? Hiljuti käsitles artikkel Politicos Läti kahaneva rahvastiku küsimust. Alates Euroopa Liiduga liitumisest on lahkunud ca ⅕ Läti elanikkonnast, enamiku lahkujatest on moodustanud just noored. Analoogset tendentsi võib täheldada aga kõigis Balti riikides. Kas sarnaste probleemide taga peitub ühine lahendus? Mis meelitaks noori jääma oma kodumaale ning siia naasma? Kas Balti riigid pakuvad enda noortele praegu piisavalt tuge? Millised on Balti riikide kogemused talentide koju toomiseks? Millised võiksid olla ühised lahendused, et pakkuda noortele Baltimaades eneseteostusvõimalusi? Kõikide nende küsimuste üle arutlevad ning aitavad leida vastuseid üheskoos Baltikumi noored ning otsustajad.
Are the Nordic Countries Still a Role Model for Estonians?
10. august 2018 @ 14.30-16.00
A recent opinion poll shows that more than 90% of Estonians consider the cooperation with the Nordic countries important or very important. But are the Nordic countries still role models? Should the cooperation be modernized, and if so, then how? What could Estonia offer for future cooperation? Could this region get its voice better heard internationally if the cooperation with the Nordic countries would be even closer than it is today?
NATO, kas tuleviku garant või mineviku pantvang?
10. august 2018 @ 15.00-16.30
Eesti riigikaitse tugineb kahele sambale – Eesti kaitsevõimele ning NATO kollektiivkaitsele. Eesti kaitsevõime küpsuseksam „Siil“ tõi kevadel kokku enam kui 18000 meest ja naist. Kas ka teine sammas – NATO – on hea tervise juures? NATO on suutnud end Külma Sõja järgsel ajal korduvalt uuesti leiutada. 1990-ndate alul alustati partnerlussuhete arendamist, 90-ndate teisel poolel oli organisatsioon tegev Balkani sõdade lõpetamises ning võeti suund Alliansi laienemisele. 11.septembri 2001 järel sai NATO peamiseks töötandriks Afganistan. Vene agressioon Ukraina vastu ning Krimmi okupeerimine ja annekteerimine pöörasid NATO taas näoga Euroopa poole. Selle tulemuseks on NATO eelpaigutatud väed Balti riikides ja Poolas. Kas Põhja-Atlandi Allianss on hea tervise juures? Kas ta käib ajaga kaasas või on sellele jalgu jäänud? President Trump on Euroopat korduvalt USA julgeoleku kulul elamises süüdistanud ning kuid oodati tema suust kinnitust USA pühendumusest kollektiivkaitsele. Vene Föderatsiooni president Putin süüdistab NATO-t agressiivsetes plaanides ja Venemaa ümberpiiramises. Paneelarutelu annab võimaluse otsida vastuseid järgmistele küsimustele: 1. Kas NATO suudab ajaga kaasas püsida? 2. Kas eelpaigutatud väed lisavad stabiilsust või, kuna Kreml vaatab seda agressiivse sammuna, viib suhete pingestumisele? 3. Kas Euroopa liitlased suudavad end kokku võtta ja riigikaitsesse piisavalt investeerida? 4. Kas NATO kujutab endast ohtu Venemaale? Ja kas Venemaa kujutab endast ohtu NATO-le? 5. Kas NATO suudab püsida ühtsena? Arutelu toimumist toetab Konrad Adenaueri Fond Tõlge vene keelde.
Elav raamatukogu “Sisserändajad” / „Мигранты“ / „Migrants“
10. august 2018 @ 16:30-17:30
Kas oled kunagi mõelnud, kuidas üks või teine Eestis elav välismaalane siia on sattunud? Mida küsiksid sina sisserändaja või pagulase käest? Elav raamatukogu pakub sulle võimalust kõikidele nendele küsimustele vastuseid saada. Meie raamatud on rändetaustaga vabatahtlikud, kes on nõus jagama oma elu lugusid ning jutustama oma kogemustest migratsiooni, paguluse ja kultuuride-vahelise dialoogi teemadel. Have you ever wondered how some foreigners living in Estonia ended up here? What would you ask an immigrant or a person fleeing war? The Living Library gives you an opportunity to find answers to all these questions. Our books are volunteers who have agreed to share their experiences on immigration, asylum-seeking and intercultural dialogue. Вы когда нибудь задумывались как тот или иной иностранец, проживающий Эстонии, оказался здесь? Что бы вы спросили у мигранта или беженца? Живая библиотека дает вам возможность найти ответы на все эти вопросы. Наши книги – это добровольцы, которые готовы поделиться рассказами о своей жизни и своим опытом по вопросам миграции, беженства и межкультурного диалога.
Kuidas lahendada ühiskondlikke probleeme? 7 värsket algatust räägivad oma plaanidest
10. august 2018 @ 18:00-19:30
Arutelu käigus pitchivad ehk tutvustavad lühidalt oma ideed 7 värsket ühiskondlikku algatust. Kuulda saame vanemaealistele mõeldud praktikaprogrammist, erivajadustega inimeste transporti võimaldavast sõidulahendusest, noortele mõeldud inseneeriakomplektidest, meeltepõhisest õppest lastele, klassijuhataja arenguprogrammist, kogemusnõustajaid vahendavast platvormist ja hariduslike erivajadustega õpilastele mõeldud abivahendeid koondavast keskkonnast. Kaasa mõtlema on oodatud kõik, kes tahavad kuulda uuenduslikest lähenemistest keerulistele probleemidele.
Igasse kooli oma ÕNNEalajuhataja
10. august 2018 @ 18:00-19:30
Kuidas teha nõnda, et kõigil oleks hea koolis olla? Mis tõstaks õpilaste koolirõõmu? Kuidas saaks pere või kogukond koolielu arendada? Arutelu eesmärgiks on mõelda õppimiseks soodsa ruumi – õppekeskkonna – loomisele. Seda kujundavad inimesed, atmosfäär ja koolis kokku lepitud käitumisreeglid. Arutelu käigus koostatakse ühiselt õnnealajuhataja ametikirjeldus, mis tagab nii õpilastele kui ka õpetajatele hea koolikeskkonna. Me teame, et õppida saab klassis ja koridoris, õues ja internetis, kodus ja kooliteel. Kuidas luua koolis õppimist toetav õhkkond, mis kutsub õppima, uurima, liikuma, suhtlema või süvenema?
Recycled Kalevipoeg kolme triibu dressis? Ehk monumentide väärtus eile, täna ja homme
11. august 2018 @ 11:30-13.00
Mis on ajalooliste sammaste ja tseremooniate väärtus? Kas ajas muutuv sümbol kannab samu väärtuseid ka tänapäeval? Nõnda nagu on Madonna muutunud inimeste teadvuses olulisest religioossest tegelasest popstaariks, muutub ka suhtumine püsitatud mälestusmärkidesse ja nendega seotud riitustesse. Nii uute kui vanemate, riiklike ja kohalike mälestusmärkide näidetel arutlevad panelistid nii monumentide loomingulisest poolest, igapäevasest kui ka tseremoniaalsest rollist.
Noored VS otsustajad – noorte ootused uuele Riigikogu koosseisule
11. august 2018 @ 12.00-13.30
Lühike arutelu kirjeldus: Poliitika on teoorias väga põnev, praktikas ainult siis kui kõikide lubaduste järel ka muutused hakkavad toimuma. Seepärast on poliitikud Riigikogu valimiste raames kutsutud akvaariumisse, et ühiselt noortega a) õpingute ja töö ühildamise b) ettvõtlikkuse c) ja kodanikuks kasvamise teemadel arutleda nii, et koorunud head mõtted ka hiljem päris maailmas ilmavalgust näeksid.
Osalusarutelu #kuidasmekestame
11. august 2018 @ 13:00-17:00
Teadlased ennustavad Eestile lähemateks kümnenditeks rahvaarvu jätkuvat ja olulist kahanemist. Kahanev rahvaarv kujutab meie riigi harjumuspärase toimimise, keele ja kultuuri ning elukeskkonna säilimisele tõsist probleemi. Lastes demograafilistel trendidel vaikselt isevoolu minna, avastame end ühel hetkel olukorras, kus rahvastiku kahanemine muutub pöördumatuks. Täna saame veel trende muuta – seda siis, kui hakkame inimvara küsimusega teadlikult ja süstemaatiliselt tegutsema nüüd ja praegu.
Arvamusfestivalil arutleme Eesti kestma jäämisest hoolijatega rahvastikukriisi, tänaste väljakutsete ja võimalike lahenduste üle. Mida tähendab rahvastiku vähenemine riigi ja avalike teenuste ülalpidamise kontekstis? Mis saab meie majandusest, haridusest, keelest ja kultuurist? Millise elukeskkonna peame looma, et inimesed tahaksid Eestis elada, õppida, töötada ja pere luua? Millised on proovikivid ja lahendused sündimuse, rände ja tööhõive kontekstis? Tule ja too oma mõtted arutellu, milles sündinud küsimused ja ideed jõuavad õhtul festivali lõpetavasse samateemalisse parlamendierakondade esimeeste debatti!
Kasutame formaati, kus kõik osalejad saavad kaasa rääkida, probleemi erinevaid tahke ning vaateid kõrvutada, murettekitavasse piisavalt sügavuti minna ning soovitud muutusteks võimalused leida. See nõuab aega, kuid tulemuseks on läbimõeldumad ideed ja lahenduskäigud. Osalejate arv on piiratud, registreerida saab siin.
100-aastane Eesti kui maailma vaktsineerija totalitarismi eest?
11. august 2018 @ 13:15-14:45
Kommunismi ja natsismi koledused kummitavad endiselt Eesti ühiskonda, ent meid viib edasi tahe luua inimlik ühiskond. Eesti saatus XX sajandil pani meid vabaduse hinda tundma ja ohtusid ära tundma. Kas väärtused on olulisemad kui majanduslik kasu? Kui palju peab juhtima Eesti valijate ja poliitikute meelsust meie ajalugu? Kas peame teisi riike veenma ja harima (näiteks sellest, et kommunismi ja natsismi kuriteod on võrdväärselt rasked – mitmel pool seda ei mõisteta)? Arutelu avab neid ajaloolise tähtsusega küsimusi, millest sõltub ühiskonna avalik arvamus ja Eesti tulevikku määravad otsused.
Civil Society in Europe – Who, Why and How Should Be Mobilized?
11. august 2018 @ 14:00-15:30
Three legendary civic activists from Hungary, Poland and Germany take the floor. We ask them to present three different case studies: mass rallies against Hungarian PM Viktor Orban, Poland Black Friday protests and Germany’s approach to the refugee crisis. At the same time in Estonia, organized civil society is struggling with getting people’s engagement beyond Facebook activism. We give the three wise men various examples from Estonia and with their decades of experience, analyze them to the bone. The aim is to create ideas and concrete solutions on how to hold on European values.
Suhtle vabalt – kiusuvabalt!
11. august 2018 @ 14:00-15:30
Eestis on iga 5. laps kiusamise ohver ning kiusamisel on pikaajalised negatiivsed mõjud nii ohvrile kui ka kõrvalseisjatele, kiusajatele endile ja riigile laiemas plaanis. Rootslased on välja arvutanud, mitu miljardit eurot kiusamine ühiskonnale maksma läheb. Kiusamist saab ennetada ja kiusamist saab ka edukalt peatada, kui seda juhtub – ja inimeste maailmas juhtub. Arutleme, mida üldse tähendab kiusuvaba suhtlus(kultuur)? Kuidas seda õppida ja õpetada?
Kes peaks otsustama, mida peaks õppima?
11. august 2018 @ 14:00-15:30
Millist haridust ja kellele vajab Eesti riik ja ühiskond järgmiseks sajaks aastaks? Kas tänane kool annab järgmisele generatsioonile tööturule vastavad oskused? Milliseid sotsiaalseid oskuseid õpivad noored täna ja millistele peaksime keskenduma tulevikus? Millisel staadiumil otsustame suurema osa sellest, mida õppida? (HTM/kool/õpetaja) Kuidas tagame õpitava info ja õpikvaliteedi eri piirkonnati?
Tundlik identiteet – unustada või tutvustada?
11. august 2018 @ 15:00-16:30
Meie oleme, nagu mitmed teised XX saj. hakklihamasinast läbi käinud väikerahvad, tundlikud mitmete ajalooteemade vastu. Kas selline tundlikkus, mis on seotud kogemusliku hirmu, üleelamiste ja valuga peab vajuma minevikku, et mitte hägustada tulevikupilku? Või peaks see tundlikkus meie identiteedis muutuma hoopis Eesti ühiskonna hariduslikuks missiooniks, mida ta maailma areenil teiste rahvastega suheldes ellu viib, panustades selliselt vabaduse säilitamisse?
Kes tegelikult juhib riiki?
11. august 2018 @ 15:00-16:30
Eestis on kõrgeima võimu kandja rahvas, kes valib enda esindajad riigikogusse. Riigi edasist käekäiku mõjutavaid otsuseid ei langeta aga ainult valitud rahvasaadikud ja vabariigi valitsus. Neid mõjutavad erinevad rahvaalgatused, poliitilised liikumised, ärihuvid ja riigiametnikud. Legendid kantsleritest kui ministeeriumide hallidest kardinalidest on märk sellest, et olulisi valikuid ei langeta ainult rahva poolt valitud esindajad. Kes juhib Eesti riiki tegelikult?
Elav raamatukogu „Erinevused rikastavad“ /„Различия обогащают“ / “Differences make us richer“
11. august @ 15:30-16:30
Elavas raamatukogus saavad “lugejad” ehk siis kuulajad kuulata päris inimeste päris lugusid. Vestlus “raamatuga” seab kahtluse alla kuulaja võimalikud stereotüübid ja eelarvamused ning loob positiivse ning isikliku dialoogi inimeste vahel, kellel igapäevaelu olukordades ei avaneks võimalust üksteist tundma õppida. Elav raamatukogu toimub eesti, vene ja inglise keeles. At the Living Library the ‘readers’ or listeners can listen to the real stories of real people. A face-to-face conversation with a ‘book’ challenges stereotypes and helps to overcome prejudices. The aim is to build positive dialogue between people who normally would not have the opportunity to talk to each other. The Living Library will take place in three languages: Estonian, English, an Russian. В живой библиотеке «читатели», то есть слушатели, смогут послушать реальные рассказы реальных людей. Разговор с «книгой» человеком может поставить под сомнение стереотипы и предрассудки слушателя, создавая личный позитивный диалог между людьми, у которых не было бы возможности встретиться друг с другом в повседневных ситуациях. Живая библиотека пройдёт на трёх языках: эстонском, английском и русском.
Kuidas on senised üle 30 rahvaalgatust mõjutanud Eesti arengut? Parlamendile tehtud pöördumiste menetlemise köögipool.
11. august 2018 @ 16:00-18:00
Arutelus hindame kollektiivse pingutuse tulemuslikkust ja mõju. Arutame selle üle, kuidas üldse rahvaalgatuste mõjusust hinnata: kas parlamendikomisjonide arutelude sisukuse üle, aruteludele kutsutud osalejate järgi, algse probleemi ja pakutud lahenduse kokkulangevuse üle või hoopis mitmete tegurite koostoimes? Ühtlasi arutame, kuidas valdkondlikke eesmärke kooskõlas riigi pealisülesannetega (koostatava strateegiaga Eesti 2035) avatumalt ja mõjusamalt ellu viia. Avame rahvaalgatuste lahendamise köögipoolt parlamendis arutatud kahe rahvaalgatuse kaudu: hoolduskindlustuse loomise ettepanek ja PÕXITi ehk põlevkivienergeetikast väljumise ettepanek.
Mis on eesti lapse hinge hind?
11. august 2018 @ 16:30-18:00
Oma arutelus soovime mõelda sellele: Kas meie riigis on lapsed alati esikohal. Kas riigi aitamissüsteemi keskpunktiks on täiskasvanu või lapse õigused. Kui palju peab laps kannatama ennem seda kui tema õigused tagatakse. Kas oma vanematega elava lapse elu maksab sama palju kui lapsendatud või asendushooldusel lapse elu? Miks me oleme nõus maksma asendushoolduse eest selle asemel, et panustada rohkem ennetustegevusesse. Miks toetatakse vanemaid, kes ei taha abi vastu võtta ja kus on piir loota, et midagi muutub. Kus ja kellega on lapsel parem elada ja mis tingimustel?
Vabatahtlikku kogemusega tööotsija – NEET noor või edukas tööleidja?
11. august 2018 @ 18:00-19:30
Arutelul otsitakse vastust küsimusele “Millised on eelneva vabatahtliku töö kogemuse omajate väljavaated tööturule sisenemiseks”. Kas CVsse lisatud märge läbitud praktikast või vabaühenduses tehtud vabatahtlikust tööst loob tööandjale värbamisel lisandväärtust? Millist väärtust toob vabatahtlik tööturule ning millised on tema võimalikud väljundid? Kui avatult suhtuvad tööandjad vabatahtliku töö tegemisse oma põhitöö kõrvalt (või vahel ka selle ajast)? Milline väärtus on vabatahtlikel ühiskonnas üldiselt ning milliste vahenditega seda soodustada
