Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Vabaühenduste Liit ja Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik palusid kirjas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministril Raul Siemile selgitada, miks COVID-19 kahjude hüvitamise toetustel diskrimineeritakse ettevõtjaid juriidilise isiku liigi alusel väike-, majutus- kui ka toitlustusettevõtjate puhul? Samas kui turismiteenuste ja -atraktsioonide juures sellist vahet ei tehta.
Ja ka õiguskantsleri seisukohta samas asjas, mis põhimõtteliselt ütleb, et MTÜ võib pidada ettevõtet küll, aga neid on siiski õigus ka diskrimineerida.
02.05.20 jõustunud ministri määrustes https://www.riigiteataja.ee/akt/129042020009 ja https://www.riigiteataja.ee/akt/129042020008 on ühtaegu nii ebavõrdselt kohtlevalt kui ka sisemiselt ebajärjekindlalt tõlgendatud ettevõtja mõistet, millele me ise mõistlikku põhjust ei leia.
Vabariigi Valitsuse määrus “COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“ sätestab § 5, et meetme alusel hüvitise, toetuse või finantsinstrumendi eraldamine peab olema läbipaistev ja mittediskrimineeriv ning tagama sihtrühma kuuluvate isikute võrdse kohtlemise nii ühe meetme raames kui ka erinevate meetmete vahel. Meie meelest ei ole kõnesolevad määrused kooskõlas selle sätte ega ka tänase eluga.
Majandustegevus MTÜdes ja SAdes (vabaühendused) on igati tavapärane nähtus, kas kõrval- või põhitegevusena (sotsiaalne ettevõtlus), toetusliikidele kvalifitseeruvate põhitegevusala koodidega vabaühendusi on registris sadakond, tõenäoliselt rohkemgi, sest vabaühendused valivad oma tegevusala veidi teise loogika järgi äriühinguist.
Lisaks sobiksid väikeettevõtete meetmesse ilmselt sajad ühingud, sest 2018. aastal oli majandusaasta aruannete järgi Eesti vabaühenduste ettevõtlustulu kokku üle 100 miljoni euro. Viimase suurema uuringu järgi on vaadeldud kümne aasta jooksul püsivalt ligi kolmandik nimetanud ettevõtlust üheks oma tuluallikaks. [1]
Leiame, et säärane formalistlik vahetegemine EASi ja Kredexi senistes teenustes, aga nüüd ka kriisileevenduses kahjustab ettevõtluskeskkonda ja konkurentsi, seades FIEd ja äriühingud eelisolukorda nende ettevõtjate ees, kes on oma vormiks valinud MTÜ/SA. Eriti ebaõiglaseks muutub olukord ja MKMi lähenemine niisugustele omatulu teenijatele, kes ei mahu ka ühegi teise abimeetme alla nt hariduse, kultuuri või spordivaldkonnas.
Kaks näidet majutuse vallast:
- MTÜ Pohlad, peab ökohostelit Looming. EMTAKi kood sobib, I kvartalis oli kuus töötajat, tegutseb rendipinnal, käive on langenud 50%. Ei sobi vaid juriidilise isiku liik.
- Teaduse ja Kultuuri Sihtasutus Domus Dorpatensis, peab külaliskortereid. EMTAKi kood sobib, I kvartalis oli 18 töötajat, majutuskäive on aastatagusega võrreldes langenud 80%. Ettevõtlustulust rahastab erinevaid noorteprogramme. Ei sobi vaid juriidilise isiku liik.
Me arust ei ole vahet, millise juriidilise isiku vormi on ettevõte omale valinud, kui toetuste eesmärk on leevendada negatiivset mõju majandusele ja ühingute majandustegevusele. Eelistades nii toetuste kui ka kriisimeetmetega vaid äriühinguid, tundub riigipoolne ettevõtluse arendamise eesmärk justkui üksnes omanikele kasumi teenimine, mis on ju ainus erinevus vabaühendustest, kes loovad aga samamoodi töökohti, toodavad kaupu ja pakuvad teenuseid.
Sotsiaalne ettevõtlus on igati tunnustatud ja toetatud tegevus ka Euroopa Liidu tasandil[2], ja vabaühenduste ning sotsiaalsete ettevõtete teenuseid, rolli kriisis ja sellest väljumises rõhutas Euroopa Komisjon äsja ka kõigile liikmesriikidele.[3]
Kirjavahetuse asemel oleme valmis ülaltoodud küsimusi ka muus vormis arutama, sest need kerkivad ikka ja jälle meie mõlema sihtrühmade seas.
Kai Klandorf Helen Mikkov
Vabaühenduste Liidu juhataja Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku tegevjuht
[1] https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/Uuringud/Kodanikuyhiskond/2019_kodanikuuhiskonna_arengukava_mojude_vahehindamine.pdf
[2] https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=952&intPageId=2914&langId=en
[3] https://adr.rik.ee/som/fail/7222439/Social%20economy%20Letter_cab%20Schmit_ESTONIA.pdf
