Viimased artiklid:
Viimased uudised:
6.-9. oktoobril toimus Hispaanias Vitoria-Gasteizi nimelises linnas avatud valitsemise partnerluse üleilmne tippkohtumine. Eestlasi ja Eesti esindajad oli seal mitu (tervitame näiteks Eesti Koostöö Kogust Maarja-Leena Saart ja Riigikantseleist Marten Laurit ja OGP tugiüksuse juures toimetavat Carina Paju), Vabaühenduste Liidust olid kohal huvikaitsejuht Marcus Ehasoo ja juhataja Triin Toomesaar.
Triinu ja Marcuse muljed kahest esimesest päevast
„Eile käisin kuulamas ülevaadet Ühendkuningriikide vabaühenduste säilenõtkusest viimastel aastatel. Näiteks tõid ahjusooja raporti autorid välja, et sealsed vabaühendused on kriisidega, eriti just poliitiliste kriisidega päris hästi hakkama saanud. Ühendused on suunanud rohkem ressursse huvikaitsetöösse, mis ilmselt on reaktsioon kasvavale väljakutsele jõuda oma ettepanekute ja sisendiga poliitiliste otsustajateni,“ kirjeldas Triin. „Raporti autorid plaanivad sarnast analüüsi teha ka teistes riikides, sh Eestis, kusjuures kogemusi plaanitakse koguda lausa 700 Eesti vabaühenduselt.“
„Tänase hommiku veetsin niinimetatud AVP-laagris, kus nii avaliku sektori kui vabakonna esindajad üle maailma arutlesid selle üle, mis moodi praegusega võrreldes mudida riikide avatud valitsemise tegevusraamistikke. Mis on etem: kas klassikaline riiklik tegevuskava, paindlik – lausa rulluv – tegevuskava või üksikud avatud valitsemise suurprojektid?“ jagas Triin kogemusi. „Ning päev jätkub ametliku plenaaristungiga, kus Eesti vabakond on, tõsi, küll suuresti kuulaja rollis.“
Marcus alustas tippkohtumist avatud parlamendi päevaga. „Eile käisin Baskimaa parlamendihoones kõrgetasemelisel Open Parliament Day´l, mille fookuses oli meeldetuletus, et avatud valitsemine ilma avatud parlamendita on väikese väärtusega. On näha, et avatud parlamendi teemades on Eestil veel paljugi teistelt õppida, sest nt tehisaru kasutamise ja andmete avalikustamise teemadel on nii mõnedki riigid meist paari tiigrihüppe kaugusel ees,“ leiab Marcus.
„Arutelu jätkus täna hommikul Popvox foundationi korraldatud hommikusöögil, mille keskmes oli samuti avatud parlament, digitaliseerimine ja tehisaru kasutamine. Kõlas minu jaoks ka hirmutavaid trende: nt on Tšiili parlamendi tehisaru treenitud selliselt, et ta oskab õigusaktidele muudatusettepanekuid koostada selliselt, et argumendid arvestavad sellega, kas päringu tegija on vasak-või parempoolsete vaadetega. Pole kindel, et ma Eestis sooviksin selleni jõuda, et ühel päeval on õigusloomet peamiselt kujundamas maailmavaadetega tehisaru agendid tegelike parlamendi ja valitsuse liikmete asemel. Huvitavad on need arengud aga siiski ning mõnus meeldetuletus ka, et Eesti kõrval on selles vallas tegutsemas ka teisi aktiivseid ja oskuslikke riike.“
„Üks sai ka selgeks: avatud valitsemise teemadel Eestit tuntakse ja teatakse ning praktiliselt kõik, kellega olen suhelnud, on ühel või teisel ajahetkel Eestis õppereisil käinud,“ toob Marcus välja.
Triinu mõtted pärast tippkohtumist
„Avatud valitsemise partnerluse globaalsel tippkohtumisel tehtud märkmetest olen kõige tihedamini tagasi läinud arutelu juurde, mis peatus demokraatia kvaliteedil ja vastupidavusel kriiside ajastul.
Näiteks kõlas lavalt mõte, et kuigi üleilmne demokraatia erosioon on vaieldamatu tõsiasi, osutame oma tähelepanu erinevatele demokraatia tervist puudutavatele olukordadele ebavõrdselt. On n-ö prominentsemad juhtumid, eriti just Maa põhjapoolkeral, mis saavad erakordset tähelepanu. Ja siis on teised, isegi positiivsed näited demokraatlikust säilenõtkusest, mis meie teadvusesse siinpool maakera tihti ei jõuagi.
Ühtlasi on meie ootused demokraatiale kohati ebaõiged. Näiteks ootame demokraatialt õiglust, kuigi demokraatia pole seda mitte kunagi lubanud pakkuda. Ootame demokraatialt, et ta tooks kiireid, tõhusaid tulemusi – ent autokraatias on võimalik soovitut saavutada märksa kiiremini, märksa tõhusamalt, välja arvatud kõiges, mis puudutab õiguste, sh vähemuste ja inimõiguste kaitset.
Me peame usaldama – ja aitama kasvatada usaldust –, et demokraatia on siiski parim võimalik valitsemisviis oma kõigi nõrkuste ja ebatõhusustega. Ning me peaks tähelepanu tooma demokraatia nendele tugevustele, mida teistsugused valitsemisviisid pea mitte kunagi ei paku.
Lõpetuseks veel 2 mõtet.
See, mis demokraatia tervisele hea, võib mõnikord olla keeruline asi, mida mõista. Kuidas seletaksime vanaemale, mis on avatud valitsemine – ja kuidas tema sellest kasu saab? Või seda, miks mõne ilmselge lahenduse ellu kutsumine 10 aastat aega võtab? Või mida tähendab see, et demokraatias ei ole ruumi olla tarbija ning kliendina muudkui soovitud tulemusi nõuda, vaid tuleb osaleda väga erinevatel viisidel selleks, et meil ühiselt oleks parem?
Ning äkki see, kui me pidevalt räägime demokraatia allakäigust, teeb demokraatiale hoopis täiendavalt kahju, luues ebakindlust juurde, tekitades mingis mõttes ootust, et see demokraatia tükkideks murenemine ühel hetkel realiseerubki. Kuigi murekohtadele tuleb tähelepanu juhtida, olgu tegemist teerullimeetodil kaasamisest üle sõitmisega, teatud huvigruppide eelistamisega teiste ees või lausa kodanikuõiguste piiramisega, tuleks ehk sama kõva häälega ka tähelepanu juhtida sellele kõigele, mis on demokraatias head – ning mis on vajalik selleks, et ta saaks hoitud.“
Marcuse mõtted pärast tippkohtumist
„Üheks olulisemaks märksõnaks, mille tippkohtumiselt kaasa võtsin, oli avatud valitsemine ja parlamentaarne protsess. Eestis on avatud valitsemise algatused seotud eeskätt valitsuse ja kodanikuühiskonna koostööga, samas kui seadusandja on jäänud kõrvale. See ei ole aga loogiline – kui parlament ise ei väärtusta avatud valitsemise põhimõtteid, ei saa oodata, et inimesed mõistaksid parlamentaarset protsessi või et riigikogu liikmed tunneksid siirast huvi rahvaalgatuste vastu. Huvitavaid näiteid selle olukorra lahendamiseks leidus mitu, näiteks Keenias tegutseb üks vabaühendus ainult sellega, et sotsiaalmeedia kanalite kaudu tutvustada parlamendi tööd ja kajastada istungite sisu, erinevate erakondade arvamusi ning debattide fookust.
Kriiside temaatika oli samuti tippkohtumise üks keskseid teemasid. Kuuldud arutelud ja vestlused kolleegidega andsid kindlustunde, et oleme õigel teel, kui soovime paremini mõista ja tugevdada vabaühenduste rolli kriisides. See on meie järgmiste aastate üks peamisi huvikaitse eesmärke ning AVP võrgustik pakub siin väärtuslikku koostööraamistikku. Kohtusime ka Balti ja Põhjamaade partneritega ning jagasime kontakte, et kriisikindluse teemat ühiselt edasi arendada.
Kahetisi tundeid oli ka. Üllatav oli näha mõne riigi kümnete liikmetega delegatsioone, kes rääkisid uhkusega oma „edusammudest“ olukorras, kus demokraatia ja kodanikuühiskonna tegelik seis on väga habras. Vahepeal tekkis tunne, et mulle püütakse müüa illusiooni, millega ma tegelikult nõustuda ei saa.
Õnneks rõhus sellele ka OGP juhtkomitee kodanikuühiskonna esindaja Cielo Magno, kes tuletas meelde, et elame ajastul, mil demokraatia alus väriseb, autokraatlikud hoiakud tugevnevad ja kodanikel on üha raskem valitsusi usaldada. Avatud valitsemine on võitlus demokraatia nimel, moraalsete väärtuste kaitse ning vaikimine nende väärtuste proovilepanekul on sisuliselt allaandmine. Me Eestis ehk seda nii teravalt ei tunne, kuid mujal maailmas on see igapäevane reaalsus.
Ka Eesti on pisut kinni oma eduka lapse sündroomis: väliselt näib kõik toimivat, kuid tegelikkuses näeme, et usaldus valitsuse vastu kahaneb, kaasamisprotsessid ei ole märkimisväärselt arenenud ning teatava demokraatia väsimuse tõttu on meil kiusatus eelistada dialoogi asemel kiiret tegutsemist.
AVP tippkohtumine kinnitas taas, kui oluline on avatud valitsemise partnerlus riigivalitsemise arendamisel, ent pakkus ka väga konkreetseid mõtteid, kuidas Eestis edasi liikuda. Esmalt on vaja vastu võtta uus avatud valitsemise tegevuskava, mis looks selge raamistiku sisuliseks tööks. Teiseks tuleks uuendada avatud riigivalitsemise komisjoni koosseis ja tööviis nii, et senise arutlemise asemel keskendutaks tegevuskava eesmärkide tegelikule elluviimisele. Ning viimaks on aeg astuda samme selle nimel, et avatud valitsemise põhimõtted ja väärtused kõnetaksid senisest enam ka riigikogu. Nende kõigi eesmärkide realiseerimise nimel peab vaeva nägema ka kodanikuühiskond ise (ehk isegi enim?).“
Marcuse viibimist AVP tippkohtumisel toetas SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
