Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Tänasel kodanikupäeval andis siseminister Hanno Pevkur 15 inimesele üle kodanikupäeva aumärgid, millega tunnustatakse inimesi, kes edendavad kodanikukasvatust või teevad vabatahtlikku tööd oma kogukonnas.
Pevkuri sõnul on märkimisväärne, et tänavu esitati aumärgi komisjonile 87 ettepanekut aumärgi andmiseks. „Eestis on palju aktiivseid inimesi, kes hoolivad oma kogukonna ja laiemalt ühiskonna käekäigust. Nende 15 inimese, kes täna aumärgi saavad, tegevusvaldkonnad on erinevad – olgu selleks siis vabatahtlikkuse eestvedamine siseturvalisuse valdkonnas, talgupäevade korraldamine, koolikiusamise vastase programmi vedamine, erivajadustega inimeste huvide eest seismine või muu. Samas neid kõiki ühendab aktiivsus, julgus ja suur süda,“ ütles minister. „Olge ikka ühiskonnas veduriteks – nendeks, kes näitavad teed,“ lisas ta.
Üks kodanikupäeva aumärgi saajatest, Margo Orupõld, ütles oma tänukõnes, et nimetab ühiskonnas aktiivseid inimesi mustrimuutjateks. „Neil on ööpäevas rohkem kui 24 tundi, neil on terav pilk ja ergas meel ning nad oskavad alati märgata,“ ütles Orupõld.
Tänavu said kodanikupäeva aumärgi:
Tarmo Tüür – Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige ning Teeme Ära talgupäevade eestvedaja. Tarmo Tüür ja tema meeskond on hoidnud talgupäevade traditsiooni järjepidevust ning toonud igal aastal kodudest välja tuhandeid vabatahtlikke, kes oma kodukohast, kogukonnast ja Eestimaast hoolivad. Tarmo on väga hea meeskonna juht, kes innustab ja oskab hästi ka vabatahtlikke kaasata.
Inga Kuus hoolib oma kogukonna turvalisusest ja koordineerib vabatahtlikuna Viimsi naabrivalvet. Viimsis on tänaseks 19 naabrivalvepiirkonda, millega on liitunud 423 majapidamist. Inga on avaldanud artikleid kogukonna turvalisuse teemal ja korraldanud Viimsi elanike jaoks turvalisuse teemal üritusi. Viimastest võib välja tuua Pärnamäe ja Randvere küla lastele suunatud teavituspäevad.
Rasmus Rask – inimene, kes oma kiire taibu ja suure südame tõttu satub hämmastava regulaarsusega aitama seal, kus viga on nähtud laita. Ta on oma aega ja juhtimisoskusi panustanud Eesti jaoks oluliste algatuste vedamisse, olgu selleks siis koolikiusamise vastase programmi KiVa maaletoomine või noorte sõltuvuskäitumise ennetamise projekti Tark Vanem kõneisikuks olemine.
Meelika Siilsalu on väga hea organiseerija ja on laiemat kõlapinda toonud erivajadustega inimesi puudutavatele teemadele. Ilma Meelikata ei oleks 2013. aastal Kärdla kohvikutepäevale jõudnud pimekohvikut ega 2015. aastal pakutud riigikogu liikmetele seoses töövõimereformi teemaga võimalust kogeda, mida teeb suhtlemisel või liikumisel inimene, kes ei kuule, ei näe või ei liigu tavapäraselt.
Sotsiaalselt tundliku inimesena soovib Margo Orupõld kaasa aidata lähisuhte vägivallaprobleemide vähendamisele ja oli 2009. aastal Pärnu naiste varjupaiga aktiivne asutajaliige. Ta on olnud lähisuhte vägivalla teemadel kogukonna teadlikkuse tõstmise eesmärgil mitme konverentsi ja koolituse ettevedaja ning koostööpartner. Samuti aitab ta kaasa maapiirkondade naiste ettevõtlikkuse kasvatamisele.
Marge Zaidullin – MTÜ Aasukalda Priitahtliku Päästekomando tulihingeline eestvedaja. Alates 2013. aastast tegutsenud selts on kohandanud komandole sobivateks ruumideks vana masuudihoidla ning soetatud on korralik päästevarustus ja -tehnika. Marge väärtustab kogukonna turvalisust, korraldades ohutusalaseid ringe lastele ja noortele, aidates abivajajaid küttekollete renoveerimisel ja pannes oma õla alla ka Mahu vabatahtliku merepäästekomando loomisele.
Hanno Viibus – Põhja prefektuuri kesklinna politseijaoskonna korrakaitseametnik, kes on pühendunud vabatahtlikkuse edendamisele siseturvalisuse valdkonnas. Hanno kandidatuuri esitas Abipolitseinike Kogu, kelle sõnul väärib Hanno esiletõstmist väga suure panuse ja ülitööka suhtumise eest vabatahtlike juhtimisel. Tänu Hanno pikaajalisele ja sihikindlale tegevusele on kesklinna abipolitseinike rühm väga hästi koolitatud ja varustatud, samuti on ta olnud aktiivne abipolitseinike värbaja ja selgitustöö tegija.
Heiki Hanso – arborist, kel on julgust ja ettevõtlikkust pöörata tähelepanu probleemidele ja otsida lahendust, kaasates tegemistesse nii kohaliku kogukonna kui ka Eesti tervikuna. Erilise näitena võib tuua Heiki läbi viidud kampaania Orissaare tamme saamisel Euroopa aasta puuks 2015. Nüüd tulevad Orissaare staadionil asuvat tamme otsima nii Eesti elanikud kui ka külalised kaugemalt.
Tiina Mägi – ajakirjanik ning kodanikualgatuste eestvedaja. Ta on Kodulinna maja looja ja juht, kel on alati häid ideid ja oskust neid ellu viia. Tiina Mägi on olnud üks algatajaid ja eestvedajaid Tallinna vanalinna päevadel, mis tänaseks on kasvanud oluliseks kultuurifestivaliks. Ta on ka Tallinna visiooninõukoja liige.
Dmitri Rõbakov – Tallinna juudi kooli ja Tallinna kesklinna vene gümnaasiumi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, kes on ainetunde andnud nii eesti kui vene keeles ning oskab oma ained noortele põnevaks teha. Dmitri usub, et kooli seinte vahel veedetud ajale lisaks tuleb õpilastel osa võtta kõikvõimalikest üritustest, õpilasvahetustest, võistlustest ja muudest projektidest. Lisaks sellele, et ta on ise andekas kõneleja, kutsub ta oma tundidesse ka külalisi suursaadikutest riigipeadeni välja.
Ründo Mülts – oma põhitöö kõrvalt Järvamaa muuseumis leiab Ründo aega tegeleda koduloo uurimisega ja ajaloolise väärtusega esemete kogumisega. Oma kollektsiooni põhjal rajas ta 16-aastaselt oma kodukülla Päinurme koduloomuuseumi, kus on mitu tuhat eksponaati. Ta on võtnud enda kanda Päinurme küla ja laiemalt Kesk-Eesti pärandi tutvustamise, tema erilisteks uurimisobjektideks on 110 aastat tagasi toimunud Vaali vabariigi sündmused ja selle eestvedajad.
Kalev Lõhmus on pühendunud noorsoo-, kultuuri- ja spordivaldkonna arendamisele nii Palupera vallas kui ka Valgamaal laiemalt. Tema kaasabil on kogutud Palupera piirkonna pärimusi ja rahvakultuuriajalugu, et sellest raamat teha. Kalev on aluse pannud Palupera valla mälumänguturniirile, kust võtavad osa võistkonnad üle Valgamaa. Ta toob välja ideid, korraldab ja tegutseb igal vabal hetkel ning hoolitseb oma kodukandi tutvustamise eest.
Helle Pajula saab aumärgi aastatepikkuse töö eest erivajadustega inimeste märkamisel ja innustamisel. Tema algatusel loodi 2006. aastal Lääne-Virumaal Sõmeru vallas erivajadustega inimeste ehk EVI-kate liikumine. Helle eestvedamisel käivad EVI-kad igal nädalal koos vestlusringides, loengutes ja ühisüritustel. Endise muusikaõpetajana on ta vedanud ka naiste lauluansamblit, kellega koos on käidud esinemas üle Eesti.
Kadri-Aija Viik on hästi tõestanud, et elu maal ja metsas on võimalik. Ta teeb ja jõuab palju, olles Pärnumaal Surju vallavolikogu esimees, Pärnumaa Kodukandi juhatuse esimees, Eesti Erametsaliidu juhatuse liige ja juhtides metsaühistut Ühinenud Metsaomanikud. Kadri-Aija on aastaid panustanud kogukonna hoolivale ja oskuslikule juhtimisele, loodushoidliku eluviisi edendamisele ning pärandkultuuri väärtustamisele.
Ave Tamra – Pikakannu kooli eestvedaja ja õpetaja, kelle jaoks on väikse ja ühtehoidva kogukonnakooli arendamine olnud südameasi. Pikakannu kool on väärtustanud oma maa ja kodukandi hoidmist ja tundmaõppimist, õpetades lastele võru keelt ja viibides õpilastega palju looduses. Ave Tamra on juba pikka aega tegutsenud hingega selle kooli nimel ja selle kooli eest ning tema panus ei ole kogukonnale märkamata jäänud.
Kodanikupäeva tähistatakse 26. novembril, sest just sel päeval 1918. aastal andis Maanõukogu välja määruse Eesti kodakondsuse kohta. Kodanikupäev on pühendatud kõigile Eesti kodanikele ja kodanikuks pürgijatele. Sel päeval juhime tähelepanu kodanikutundele ning kodaniku õigustele ja kohustustele. Kodanikupäeval antakse üle kodanikupäeva aumärgid ja kuulutatakse välja aasta kodanik.
