Päästeliit hindab huvikaitses järjekindlust ja põhjalikkust
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Päästeliit pälvis aktiivse ja teotahtelise töö eest aasta vabaühenduse tiitli, kuid vähem on räägitud nende edukast huvikaitsetööst. Vestlesime Päästeliidu juhi Piia Kallasega sel teemal lähemalt.
Millega Päästeliit tegeleb?
Päästeliit ühendab vabatahtlikke organisatsioone, mis tegelevad päästealal ehk Eesti kõiki vabatahtlikke päästjaid nii maa- kui merepäästes. Meil on 125 liiget, nende hulgas moodustavad enamuse maapääste ehk tuletõrje valdkonnas tegutsevad ühingud. Lisaks on merepääste ja veel mõned ühingud, kellel on erivõimekus, näiteks veepäästekoerad ja inimotsingutel abistamine.
Meie põhikiri ütleb, et Päästeliidu eesmärk on seista oma liikmete huvide eest. Ehk me sisuliselt toimetamegi selle nimel, et toetada meie liikmesühinguid nende ettevõtmistes.
Millised on teie huvikaitsetöö eesmärgid?
Meil on kaks riigiametit, kes vabatahtlike päästjate igapäevatöö tegevussuunad paika panevad – maapääste ühingud on lepingus Päästeametiga ja merepääste ühinguid kureerib Politsei- ja Piirivalveamet. Meie huvikaitsetöö seisnebki selles, et nendes ametites meie liikmeid esindada, nii et iga ühing ei pea eraldi oma muredega nende juurde minema. Räägime kaasa suuremate muudatuste juures, mis selles valdkonnas ametitel plaanis on ja viime lauda, kui vabatahtlikel on oma ettevõtmistes probleeme. Kuna päästeala on väga palju reguleeritud seadusandlikul tasandil, siis seadusloomes muudatuste ja uuenduste sisseviimine on igapäevaselt meie töölaual.
Mis on teie viimase aja hea näide või saavutus huvikaitses?
Oleme kaasa rääkinud päris mitmes seaduse muudatuses, aga tooksin välja sotsiaalseid garantiisid puudutava juhtumi. Varasemalt puudus vabatahtlikel päästjatel sündmusele minnes seadusandlusest tulenev õigus saada õnnetusjuhtumite korral kaitset samaväärselt kutseliste päästjatega ehk ei olnud ühtegi punkti selle kohta, kuidas neil vigastuse korral meditsiiniabi tagatud on. Me juhtisime sellele tähelepanu ning meil oli juba ka kaks äärmiselt kahetsusväärset juhtumit. Probleemile viidates ja nendele näidetele tuginedes jõudsime selleni, et täna on seadusandluses vabatahtlikel päästjatel kutselistega samaväärsed sotsiaalsed garantiid – kui nendega peaks vabatahtlikku päästetööd tehes midagi juhtuma, siis on ka neil õigus saada abi samadel tingimustel.
Kirjelda seda protsessi täpsemalt, kuidas te tulemuseni jõudsite.
Kõigepealt pidime ise selgust saama, et mis see kitsaskoht ja saamata jäänud tähelepanu sotsiaalse garantii näol on. Selle selgeks tegemise järel asusime ameti esindajatega läbirääkimistesse.
Koos juristidega selgitasime nende konkreetsete juhtumite abil probleemi, sealt omakorda tõstatus terve rida kaasas käivaid probleemseid punkte, kokkuvõttes oli selline juriidiliste analüüside koostamine, nende omavaheline võrdlemine ja kõige lõpuks tõendamine, et need õigused peaksid laienema ka vabatahtlikele päästjatele. Kahjuks meie ametites ja muudes instantsides ei tahetud seda märgata ja mõista, et vabatahtlikul on päästes samaväärne koht. Nõrgemate toetamine kipub olema meie töö ja ma näen, et ka teiste valdkondade vabaühenduste puhul.
Kas mõtlesite läbi, kuidas läbirääkimistele läheneda, leebelt või tugevamalt?
Alguses püüdsime nende kahe kahetsusväärse juhtumi valguses empaatiale rõhuda, kuna need sündmused leidsid aset kahe naispäästjaga, siis seda enam tundus, et hoolivus ja tähelepanu võiks tekkida juba esimesel kohtumisel. Aga õige pea saime aru, et see taktika ei tööta, inimlikule kaastundele rõhumine ei liiguta kahjuks ametnikke, seega tuli kiirelt taktikat muuta. Kaasasime advokaadibüroo, võtsime juristid, kirjutasime need mured teises keeles ümber ja siis hakkasid asjad juhtuma.
Minu soovitus on, et kui on probleem, mida lahendada, siis tasub see pakkida kohe sellisesse vormi, et saab rõhuda faktidele. Heausklik lähenemine ei pruugi tuua tulemust, nii hoiad kokku aega ja vähendad enda frustratsiooni. Parem on minna kohe natukene tõsisemal moel ja jõulisemalt.
Kuidas te oma liikmeid kaasasite?
Neile kahele juhtumile lisaks uurisime, kas on veel samalaadseid sündmusi olnud. Selgitasime ka, et miks me selle teemaga sellisel moel tegeleme. Kuna me esindame oma liikmeid, siis kõik ajendid ja sisendid tulevad nende initsiatiivil ja soovil. Meie oleme nagu täidesaatev tiim, kes aitab nendele muredele lõpplahenduse leida.
Mida teistele huvikaitsjatele soovitad?
Enda nähtavaks tegemine on tõenäoliselt huvikaitse kõige suurem roll, nii et kui sind saadetakse ukse taha, siis tuleb tagasi minna, kui uksest ei saa, siis mine aknast või kui ei saa heaga, siis tuleb natuke jõulisemaid meetmeid kasutada. Soovitus ongi selles valdkonnas tegutsejatele see, et alla anda kindlasti ei tohi. Tuleb oma eesmärkide ja põhimõtete eest seista. Lõpuks on ka tähelepanu juhtimine avalikkuse silmis töövahendiks, et kui ikkagi tähele ei panda, ei taheta kuulda ja ilmselgelt kellegi huve väga-väga rikutakse, siis kindlasti on ka see murekoha väljatoomine meedias või mõnel muul moel avalikkuse ees üks võimalus.
Kindlasti tuleb teha endale selgeks probleemi olemus ja juurpõhjused, sest on olnud juhtumeid, kus justkui meie oleme tuvastanud, et tegemist on probleemiga või huvide mitte arvestamisega, aga kohtumisel teise poolega on selgunud, et probleemi sellisel moel ei olegi ja meile on seda esitletud mitte kõige objektiivsemal viisil. Kodutöö tegemine on tähtis, kui sa ikkagi kellegi eest võitled, siis sa pead selle võitluse põhjuse enda jaoks selgeks tegema.
Millised huvikaitse väljakutsed on praegu teie laual?
Üks teema, mis oli, on ja jääb, on rahaline toetus ehk valdkonnas tegutsevate vabatahtlike ühingute rahastus nende varustuse, tehnika ja kõige muu korrashoiuks ja väljaõppeks. Meie jaoks on tähtis eelarveläbirääkimiste ja kärbete tegemise juures objektiivse pilguga seista ja jälgida, kui palju need valdkonda võivad mõjutada.
Meil on õnnestunud teha kokkulepe Siseministeeriumiga, kes on meie valdkonna kuraator mõlema päästevaldkonna juures, et kohtume kaks korda aastas siseministri ja mõlema ameti juhtidega, kus saame tuua teemad ja probleemid samaaegselt kõikide juhtide ette ilma igasuguste filtriteta. Aeg-ajalt juhtub, et probleemide lahendused kaovad ametkondlikku menetlusse ära, nii et soovitan suurte ja oluliste teemade puhul briifida otsustajaid. Me oleme selles mõttes õnnelikus seisus, et meid on niimoodi laua taha võetud.
Meie hea koostöö ametitega on tekkinud tänu sellele, et oleme olnud üsna jõuliselt oma huvide eest väljas ja ametid on saanud aru, et probleemide vältimiseks tasub juba eelnevalt mõned asjad läbi rääkida. Järjekindla tööga oleme suutnud natuke hoiakuid ja suhtumist muuta, nii et meiega arvestatakse ja meid usaldatakse kui valdkonna asjatundjaid.
Aga kogu aeg ei saa kurta, tegelikult huvikaitse tähendab ka heade näidete jagamist. Positiivse koostöö puhul lähevad asjad iseenesest hästi ehk huvikaitse ei ole alati kaitsepositsiooni võtmine. Ma loodan, et meil on edaspidi selles valdkonnas rohkem huvi kui kaitset.
