Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Eesti saab olla pioneer, sest alates meie kohalike omavalitsuste valimistest rakendub Euroopa Liidu otsekohalduv poliitreklaami määrus. Selle eesmärk on suurendada läbipaistvust valimistega seotud reklaamides, et kaitsta demokraatiat paremini valeinfo ja mõjutuste eest. Kõlab ju hästi? Paraku ei ole kõik kuld, mis hiilgab, ja sestap on uus määrus ka Eestis leidnud erinevat tõlgendamist ja käsitlemist.
Vastused mitmetele küsimustele on üpris segased, näiteks mis täpselt on poliitreklaam? Kas vabaühenduse valimiskompass on poliitreklaam? Aga siis, kui ühendus soovitab hääletada lähtudes noorte, rohepöörde või inimõiguste teemadest? Kui jagad postitust, kus kutsud lugejaid mõtlema teatud väärtustele, kas ka see võiks liigitude poliitreklaamiks?
Hetkel on teada vaid see, et praeguses Justiitsministeeriumi tõlgenduses võib poliitreklaami alla kuuluda ka meeleavalduse korraldamine, mis oma olemuselt meenutab sellist kontrolliühiskonda, mida võib piiri tagant leida. Selge on ka see, et makstud reklaamid, mis toetavad konkreetseid erakondi või seisukohti, peavad olema märgistatud ja läbipaistvusteatega varustatud. Kuid piiripealsed juhtumid, näiteks maailmavaatelised kampaaniad või seadusandlikke muudatusi toetavad üleskutsed paistavad olevat n-ö hall ala ning neid on juba võrdlemisi äärmuslikult tõlgendama asutud.
Ühinemis- ja sõnavabaduse ohustamisest tingituna oleme pöördunud justiits- ja digiministeeriumi poole, et asjas selgust saada. Kas Eesti tõlgendab määrust igaks juhuks väga laialt või on ehk mingi viga sisse juhtunud? Euroopa Komisjonile saatsime hulga reaalseid näiteid, et küsida, millal määrus kehtib ja millal mitte. Seni kuni vastuseid ootame, üritame ise nuputada, mida täpselt määrusega ikkagi reguleerida soovitatakse ning kellega riigiasutustest koostööd teha, et protsessile pidurit tõmmata.
Kui infot saabub, siis jagame teilegi. Kui teil on sel teemal mõtteid või ettepanekuid, siis võib neist kirjutada marcus@heakodanik.ee.
