Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Hea Kodaniku talvenumbris küsisime vabaühendustelt ja aktiivsetelt kodanikelt üle Eesti, kas on elu väljaspool Tallinna. Lõuna-Eestisse maailma üliõpilaste keskuse loomisest kirjutas Joanna Kurvits Üliõpilaskonna Sihtasutusest.
Tartu on tuntud tudengilinnana. Alma mater’i ja suudlevate tudengite purskkaevu kõrval tegutseb Tartus suur hulk üliõpilasorganisatsioone – kokku üle 70. Mõned neist on juba üle sajandi vanad, mõni alles sel aastal tekkinud. Tuntumad ja vanemad on üliõpilasseltsid ja korporatsioonid oma värvide ja traditsioonidega, kuid tänaseks päevaks on pilt muutunud palju kirjumaks.
Enamasti leiab iga suurema õppekava juurest erialaseltsi, milles üliõpilased saavad panustada eriala populariseerimisse, täiendada oma teadmisi või leida ühise huviga toetava kogukonna. Näiteks geograafe ühendav EGEA-Tartu (European Geography Association) korraldab koolides “Lahedat geograafiatundi”, EMÜ Keskkonnakaitse Üliõpilaste Selts populariseerib keskkonnasäästlikku tarbimist, Matemaatika-Informaatika Tudengiselts koordineerib mentorprogrammi, milles vanemad üliõpilased moodustavad toetavaid sõpruskondi esmaskursuslastele.
Samuti kujundavad üliõpilaselu oluliselt üliõpilasesindused, kes oma kõrgkoolis tudengite huvide eest seisavad. Lisaks on ka tudengeid koondavaid ülelinnalisi organisatsioone, mis on oma sihi leidnud väljaspool ülikooli ja panustavad ühiskonda laiemalt, kaasates erinevate erialade ja ülikoolide tudengeid. Näiteks on väga paljud ettevõtlikud inimesed läbi käinud noortele rahvusvahelise praktika ja arenguvõimalusi leidva noorteorganisatsiooni AIESEC erinevatest haruorganisatsioonidest.
See ei ole kindlasti kokkusattumus, et nõnda väiksesse linna on nii palju organisatsioone tekkinud. Tartu on selleks väga soodne koht – linna suur eelis on selle kompaktsus ja märkimisväärne kõrgkoolide arv. See loob üliõpilastele võimaluse võtta tudengielust maksimum, liikuda kiiresti ühest kohast teise, suhelda ja teiste üliõpilastega päriselt kokku saada. Siin on head eeldused koostööks, mis suures linnas puuduvad. Tartu on arengumeelne tark linn, kus on idufirmasid, palju kultuurielu ja ka noori toetavad linnajuhid, kes arengule kätt ette ei pane. Ning kui liita juurde ka millegi suurema poole pürgivad ettevõtlikud tudengid, on uute organisatsioonide tekkimine lihtne.
Soovist teha koostööd ja midagi suuremat on paari aastaga kasvanud Tartu tudengiorganisatsioonidest üks kogukond – OLE ROHKEM Tartu Tudengiorganisatsioonide Koostöövõrgustik, mis liidab nüüdseks 62 Tartu tudengiorganisatsiooni.
OLE ROHKEM võrgustikuna unistame Tartust kui tudengite Silicon Valleyst, kuhu noored tulevad üle maailma kokku, et saada kõige arendavam kogemus. Unistame sellisest Tartust, mida teataks üle Eesti ja võib-olla isegi üle kogu maailma kui seda üht kohta, kus avastada oma potentsiaal ning siis see ka täies mahus realiseerida – et Tartu oleks parim koht, kus tõmmata käima omaenda muusikafestival, erialane filmiring, maailmamuutev teadusprojekt või oma esimene ettevõte.
Tartusse ülikooliharidust omandama tulles on lisaks akadeemilistele teadmistele sama oluline täiendada praktilisi oskusi, mille jaoks on parim esimene samm tudengiorganisatsiooni astumine. Tudengiorganisatsioonis saab noor aja jooksul aina vastutusrikkamaid ülesandeid, kuni hakkab organisatsiooni ise juhtima, liigub tööle Tartu startup-kogukonda, keskendub teadusele või loob uue organisatsiooni või ettevõtte. Tartus kui arenduslinnakus õpitakse ja arenetakse paar aastat intensiivselt, kuni liigutakse taas üle Eesti ja maailma laiali, et neid teadmisi ja oskusi ühiskonna hüvanguks tööle panna.
Tudengiorganisatsioonide juhid näevad, et parim viis õppida ja areneda on teha seda üheskoos. Selle toetamiseks korraldab Üliõpilaskonna Sihtasutus võrgustikule juba mitmendat aastat organisatsioone toetavat OLE ROHKEM arenguprogrammi, mis annab oskused, motivatsiooni ja mentorid, et organisatsiooni arengueesmärke saavutada. Liikmesorganisatsioonid saavad kokku ühistel konverentsidel, koos tähistatakse jõule ning arutletakse tuleviku ja võrgustiku arengu üle ümarlaudadel. Tunnustamiseks on meil oma OLE ROHKEM auhinnad.
Kõike siduv bränd OLE ROHKEM innustab noort olema rohkem kui lihtsalt tudeng ja liituma tudengiorganisatsioonidega. Selle loosungi all koordineerivad tudengiorganisatsioonid septembris ühisvärbamist. Koos korraldatakse tudengimessi ja info kõikidest organisatsioonidest koondatakse ühtsesse andmebaasi. Vastupidi levinud arvamusele ei pea noor võtma enda õlgadele järjest rohkem kohustusi, vaid oluline on oma arenguteed mõtestatult käia ning ka oma tervise ja heaolu eest hoolitseda.
Võrgustikku ja kõiki sellega seotud tegevusi toetab ja korraldab Üliõpilaskonna Sihtasutus (ÜKSA), mis keskendub Tartust arendavaima keskkonna loomisele tudengiorganisatsioonide arendamise ja nendesse kuulumise populariseerimise kaudu. Võrgustiku OLE ROHKEM ja ÜKSA suhe toimib veidi teistmoodi kui tavapärastes võrgustikes. ÜKSA ei tegutse päriselt huvikaitse- või esindusorganisatsioonina, vaid tegeleb arenguvõimaluste loomisega tudengiorganisatsioonidele. Aitame küll liikmesorganisatsioonide häält kuuldavaks teha ja koostööd koordineerida, kuid seisukohti võrgustikule ise ei loo.
Näiteks on ümarlaual, võrgustiku otsustuskogus, ÜKSA-l võrdne hääl teiste organisatsioonidega. See tähendab, et iga organisatsioon võib teha ettepaneku, mida võrgustikus teha ja kuidas seda ellu viia. Kuna ÜKSA siht on Tartu tudengiorganisatsioone arendada, on võrgustiku haldamise vastutus ja usaldus liikmesorganisatsioonide poolt ÜKSA-le antud. Võrgustik ei saa mõjutada ÜKSA siseasju, nagu liikmeskond, juhatus ja eelarve, kuid neil on võimalus igat elluviidavat projekti ja tegevust oluliselt mõjutada. Samuti käib tagasisidestamine iga võrgustikku toetava tegevuse järel. Kui ÜKSA tudengiorganisatsioone toetavate tegevustega organisatsioonide endi soove ja huvisid ei arvestaks, ei oleks lihtsalt kedagi, kellele tegevusi korraldada. See on loonud meile võrgustiku, kus pole ebavajalikke protsesse, kuid mille areng lähtub otseselt liikmeskonna vajadustest.
OLE ROHKEM võrgustik toimib nagu paljud teised väikesed kogukonnad Tartus. Nii on kujunenud Tartusse suur startup-kogukond sTARTUp Day eestvedamisel, Tartu linna noorsootöökeskuste koostöö ja palju muudki. Ka ajalugu näitab, et Tartus on alati olnud omad eelised – on ju siia loodud Eesti esimene ülikool ja siin sündinud laulupidu. Tartus on võrdlemisi väikesel pinnal erakordselt palju arengumeelseid ettevõtlikke haritud ja suurte unistustega inimesi, mis teeb suurte asjade elluviimise kordades lihtsamaks. Sellest tulenevalt on ilmselge, et Tartu väärib Euroopa kultuuripealinna tiitlit, mille Tartu linna suurelt unistavad kogukonnad ongi koju toonud. Kui 2024. aasta programmi raames kõik need kogukonnad kokku tuua, võib Tartus sündida miskit, mida kuskil maailmas veel varem nähtud pole.
Ilmus Hea Kodaniku talvenumbris.
Hea Kodaniku artiklid valmivad vabatahtlikkuse alusel, kuid tellimise, toimetamise ja ajakirjakaante vahele seadmisega kaasnevad paratamatud kulud. Kui sulle meeldivad Hea Kodaniku artiklid ning tahad toetada nende ilmumist ka edaspidi, toeta meid siin: https://heakodanik.ee/toeta.
