Tuleviku-uurija Aleksi Neuvonen: sektorite koostöö võimaldab äriliste ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamise ühitada
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Üle lahe tegutseb organisatsioon nimega Demos Helsinki – iseseisev mõttekoda, mis on võtnud eesmärgiks tuua kokku eri sektorid ning valmistada neid ette kestlikuma, teadmuspõhisema ja demokraatlikuma tuleviku tarbeks. Organisatsiooni ühele asutajale ALEKSI NEUVONENILE esitasid küsimusi Maria Laanjärv ja Andrei Liimets.
Te nimetate end tuleviku-uurijaks. Mis selle kõlava tiitli taga peitub?
Ma püüan mõista, kuidas erinevad võimalikud tulevikustsenaariumid võivad teoks saada. See tähendab muutuste ja ühiskonnas tõstatuvate teemade kombineerimist ja mõtestamist, kuidas ehitada loogilisi seoseid ja neist tulenevaid põhjuslikke protsesse. Püüdes mõista tänast ühiskonda ja minevikus toimunut, on võimalik koostada ka hulgaliselt alternatiivseid tulevikustsenaariume.
Millised on suurimad probleemid, mida järgmise kümne aasta jooksul näed?
Neid on päris mitu. Esiteks on inimkonnal vägagi piiratud ajaraam, et reageerida kliimamuutustele. Teiseks, ühiskondades on aset leidmas väga suur killustumine. Demokraatlik korraldus on olnud pikka aega kõige efektiivsem viis ühiskondi valitseda, aga mis siis, kui demokraatia ei suuda pikaajalistele muutustele vastavalt kohaneda? Ja kolmandaks, kuidas saaks panna uued tehnoloogiaid tööle enamiku kasuks, selle asemel et koondada rikkust väikese arvu suurfirmade ja nende omanike kätte?
Palun selgita pisut Demos Helsinki tööd. Kust tulevad projektid, millega töötate, kuidas te eri huvigruppidega koostööd teete?
Me rahastame end täielikult projektide abil. Meie taga ei ole ei annetajaid ega fonde ja me ei saa ka riigilt ega kohalikult omavalitsuselt raha. Kõike, mida me teeme, rahastavad meie projektipartnerid. Mis puudutab projekte ennast, siis need on erinevad, alustades uuringute läbiviimisest ja lõpetades muutuste juhtimisega organisatsioonis. Sageli kombineerime neid kahte. Väga tihti soovime mõnest projektist ka teadusartikli kirjutada, et sellest ei teeniks kasu ainult konkreetne partner, vaid tekiks laiem diskussioon ning inimesed asuksid eri teemadel uusi lahendusi välja mõtlema. Töötame koos avaliku sektoriga, kohalike omavalitsuste, linnadega nii Soomes kui ka teistes põhjamaades ja mujal maailmas, samuti koos ülikoolide ja eraettevõtete ning vabaühendustega.
Milline näeb välja teie koostöö erasektoriga? Kuidas mõjutate ettevõtteid uuendustega kaasa tulema?
Kõigi meie projektide teemad on enamasti osa mõnest suuremast muutusest. Võtame ettevõtetega ühendust ning arutame, kas nad vajaksid abi mingi muutusega kohanemisel. Sageli pakume välja suurema valiku probleemidest, mis hakkavad konkreetset äri mõjutama. Seejärel püüame aidata parandada ettevõtete arusaama sellest, milline selle muutuse täpne mõju nende valdkonnale pikemas plaanis on ja kuidas sellega harjuda, seda oma innovatsiooniprotsessis ära kasutada, selle ajel uusi lahendusi välja töötada. Sageli on tegemist koosloomeprotsessiga, kuhu ettevõtted kaasavad ka oma valdkonnaga seotud huvigruppe, et töötada lahenduste kallal ja leida uusi partnereid.
Kui tulevikku vaatavad ja sotsiaalselt vastutustundlikud on ettevõtted, kellega te töötate?
Me töötame ennekõike ettevõtetega, kellel on juba olemas mingi ettekujutus maailmas toimuvatest muutustest ja pikema perspektiivi vaade. Enamasti töötavadki nad valdkondades, mis sisenevad suurte muutuste faasi.
Seega nad näevad juba muutusi, mis mõjutavad äritulemusi, ja siis tulevad teie juurde?
Jah. Need ettevõtted pole allakäigul, vaid pigem lihtsalt näevad tuleviku väljakutseid.
Ärisektori peamine eesmärk on enamasti ikkagi raha teenimine. Sellele eesmärgile ehitatud ärimudelid lähevad sageli kestlikkusega vastuollu. Kuidas te neid end muutma veenate? Kuidas nad reageerivad?
Ühel hetkel võivad need eesmärgid tõesti põrkuda. See on huvitav väljakutse, kuidas ärieesmärke kestlikkusega kombineerida ning panna ettevõtteid mõistma, et tuleb ehitada midagi uut, samal ajal vanast lahti saades. Loomulikult on sissetöötatud ärimudelit keeruline muuta, sest see on ajamahukas ja kohanemine võib olla vaevaline. Ettevõtteid motiveerib see, kui nad näevad, et senine ärimudel, mis on neile pika aja jooksul raha teeninud, ei pruugi enam toimida, või et turule on tekkinud uusi konkurente. Siis hakkavad nad aru saama, kuidas praegu algatatud tegevused ühel hetkel määravaks võivad saada.
Kas Soome ettevõtted üldiselt teadvustavad ühiskondlikke probleeme?
Jah, päris hästi teadvustavad. Mida neil aga senimaani napib, on see, kuidas seda teadlikkust ka äritegevuse endaga siduda. Kuidas liikuda kahjude minimeerimise juurest lahenduste leidmise ning kestlikkuse ja innovatsiooni juurde. Siin tulemegi meie Demosega mängu – aitame ettevõtetel kombineerida ärilist poolt vastutustundlikkuse, kestlikkuse ja innovatsiooniga. Või algatame ise innovatsiooni, võttes ette nõndanimetatud nurjatud probleemid ning leides neist ärivõimalusi.
Eesti ettevõtted on sellisest mõtlemisest veel üsna kaugel …
Ma arvan, et see sõltub ka sellest, kui rahvusvahelised ettevõtted on. Väga paljud Soome ettevõtted, mis töötavad rahvusvaheliselt, mõistavad et nad peavad leidma viise teistest eristuda, sest nad ei saa iialgi olema kõige suuremad või kõige suurematel turgudel, seega tuleb leida midagi muud, mis muudaks nad atraktiivseks ja teistest paremaks.
Tegelete palju koostööga eri sektorite vahel. Kellelt peaks tulema initsiatiiv, et ühiskonda muuta? Kas muutusi peaks algatama avalik sektor, ettevõtjad või kodanikuühiskond?
Algatus võib tulla ükskõik kellelt neist. Ma arvan, et suures pildis on meil tänu uutele kommunikatsioonivahenditele ja klassikaliste ametirollide muutumisele üha rohkem võimalusi koostööks. Meil on organisatsioonide koostööks palju paremad tööriistad. Ma arvan, et tulevikku vaatavad ettevõtted, kes töötavad kasutajakeskse disaini ja lähenemisega, peaksid liikuma sellega veelgi kaugemale, et töötada mitte ainult üksiktarbijatega, vaid tervete gruppide, vabaühenduste ja liikumistega. See viib kindlasti ärilises mõttes edasi ja aitab ka kodanikuühiskonnal mõista, kes on kaasamõtlejad ärisektorist, kes on huvitatud lahenduste leidmisest erinevatele probleemidele, kes leiaks neist probleemidest ärivõimalusi.
Mis on teie enda kõige suuremad väljakutsed kaasamõtlejate leidmisel ja nende mõjutamisel?
Vaja on kõvasti oskusi ja kogemusi. Suurim proovikivi on ilmselt partneri piisavalt hästi tundma õppimine: millised on organisatsiooni sisemised protsessid, milliseid eesmärke nad tegelikult sihivad. See võtab enamasti aega ja nõuab kogemusi, et osata asju edasi liigutada. Küsimus pole ainult partnerlussuhte loomises, vaid siis ka mingi aja jooksul koos töötamises. Mõnikord võib küsimus olla täielikult ajastuses, kas koostöö õnnestub või mitte. Kui samal ajal toimub kas ühiskonnas või ettevõtte sees midagi muud väga olulist, võib ka väga hea algatus läbi kukkuda. Organisatsioonide arusaamad ajast võivad olla väga erinevad. Töötatakse erinevas tempos. Näiteks võib mõni suur organisatsioon liikuda väga aeglaselt, aga siis võib tekkida erakorraline olukord ja kogu tööprotsess muutub.
Mida näed sa Demose suurimate edulugudena?
Meie edulugudeks on projektid, millel on pikaajaline mõju. Paljudes Soome ülikoolides, näiteks Helsingi ülikoolis, oleme suutnud algatada uut tüüpi protsessi, milles teadlastel tuleb koos eri huvigruppidega töötada. On toimunud võistlusi, et julgustada tudengeid oma valdkonnas omandatud oskusi uute ettevõtete alustamiseks kasutama. Ida-Soome ülikoolis õnnestus meil muuta tervet nende strateegiat – nüüd keskenduvad nad ühiskonna ees seisvatele probleemidele ja sellele, kuidas avada ennast välismõjule, arendada valdkondi, raamistades neid rohkem ühiskonna vajaduste põhiselt.
Need on head lood ning sarnaseid jagub eri valdkondadest. Näiteks tegime koostööd ühe ehituspoega ja muutsime nende ärimudelit nii, et nad hariks oma töötajaid soovitama klientidel osta energiasäästlikke töövahendeid. Seega suutsime muuta nende teenust nii, et nad eelistaksid renoveerimisvaldkonnas energiasäästlikkust. Või kohvik, mis hakkas pakkuma jätkusuutlikult toodetud ja tervislikku toitu.
Te rääkisite palju metoodikatest nagu backcasting ja erinevad koosloome vahendid. Palun selgita, milliste meetoditega te töötate?
Kasutame erinevaid stsenaariumimeetodeid nagu backcasting, et harutada lahti võimalused, mis võivad avaneda, ja näidata, kuidas tulevik võib erineda praegusest ja minevikust. Samuti viime läbi võistlusi, kus püstitame väljakutse ja moodustatakse võistkonnad, kus osalevad nii teadlased kui ka ettevõtjad, et pakkuda probleemidele lahendusi. Viime läbi katseprojekte, mis on osad pikemast protsessist. Teeme eelnevaid uuringuid ja algatame väiksemaid katseprojekte, siis hindame, kuidas läks, ja pärast saame vajadusel neid laiendada.
Teie teete taustatöö ja uuringud ning keegi teine viib seejärel plaanid ellu?
Me töötame elluviimisega ka – kasvõi nendesamade eksperimentide järgus. Aga meie peamine roll on ikkagi muutuse käimalükkamise juures. Me ei vii ise muutusi ellu, ei asenda inimesi organisatsioonides, keegi organisatsiooni seest peab selle eest vastutuse võtma.
Lõpetuseks, teie tegevus põhineb uuringutel ja faktidel. On teie töö nõndanimetatud tõejärgsel ajastul keerulisemaks muutunud?
Me liigume ühiskonna poole, kus tehnoloogiad levivad väga kiiresti ja me ei suuda enam tulevikku üksnes mineviku põhjal ennustada. Seetõttu tegeleme tuleviku-uuringutega. Uuringuid ja fakte tuleb kombineerida konkreetsete ettepanekutega, mida ette võtta, ja need omakorda põhinevad sageli paratamatult teadmistepõhisel hinnangul. Ja siis tuleb lihtsalt katsetada – nii ju saadki faktid teada, et proovid praktikas, kas miski vastab tõele või mitte. Seega eeldamise asemel, kas miski on hea või halb, tuleks katsetada ja vaadata, mis töötab, ning siis tulemuste üle arutada. Nii näen ma ka poliitika tulevikku.
Backcasting ehk tuletatav stsenaarium on planeerimise meetod, mille kasutamisel alustatakse soovitava tuleviku kirjeldamisest ning liigutakse siis tagurpidi, et leida poliitilised otsused ja muud vajalikud sammud, et siduda soovitud tulevik tänase päevaga.
Ilmus Hea Kodaniku ärisektori ja vabakonna koostöö teemalises suvenumbris.
