2021. aasta sügisel alustas vabaühenduste tulevikujuhtide arenguprogrammi teine lend. Esitasime kõigile osalejatele viis küsimust. Saage tuttavaks, Eliise Vainurm.
Kes sa oled ja millega tegeled?
Tere, mina olen Eliise. Küsimus “kes sa oled?” viib mind erinevatele mõtterännakutele. Kord olen ma olnud maaler Jaapanis, huvijuht raamatukogus, näitleja laval, luuletaja, unistaja ja kes kõik veel. Minu jaoks on oluline eneseareng ja kasvamine inimesena erinevate teadmiste ning kogemuste kaudu – see toimub läbi väljakutsete, eduelamuste või elu enda, mis on meie ümber. Ma tahan uskuda, et enesega tegelemine ja arvestamine toob rahulolu, loob võimalusi ja suurendab potentsiaali viia läbi muutusi, sest sa märkad ennast ning sind märgatakse.
Hetkel tegutsen sotsiaalvaldkonnas ja panustan ennetustegevusse. Koostöös kohalike omavalitsustega loome ennetus- ja peretöökeskuseid, et olla perede jaoks olemas, luua võimalusi ning normaliseerida abi küsimist, kogemuste vahetamist ja jagamist, vanemaharidust ning paarisuhte toetamist.
Miks liitusid tulevikujuhtide arenguprogrammiga ja mida loodad selle jooksul õppida?
Kui informatsioon koolitusprogrammist minuni jõudis, siis sisuga tutvumine motiveeris ja inspireeris mind kandideerima. Võin öelda, et tegin ainuõige otsuse! Programm annab mulle uusi tutvusi ja inimesi, kellest võivad saada koostööpartnerid, või isegi sõbrad, kellelt saada mõtteid ning vahetada kogemusi.
Ma pean oluliseks enesearengut ja usun, et programmi vältel õpin veel enam tundma nii oma tugevusi kui ka nõrkusi, mida endas arendada. Samuti soovin saada rohkem teadmisi huvikaitsetegevuste juhtimisest ja toimimisest. Lisapädevusi tahan omandada kommunikatsioonist, mis on oluline osa millegi juhtimisest, loomisest kui ka koostööpartnerite ja sihtgrupiga suhtlemisest. Arvan, et õpin kõigilt osalejatelt, koolitajatelt ja kohtumistelt midagi, mida endaga kaasa võtta ning rakendada.
Millist muutust tahaksid Eesti ühiskonnas või maailmas laiemalt enim näha?
Mulle tuleb kohe meelde üks koolituspäev, kus rääkisime muutustest ja sellega kaasnevast vastupanust. Ma tahan, et inimestel ei tekiks vastupanu muutustele, mis hõlmavad endas vägivallaga tegelemist ja võrdset kohtlemist.
Ma tahan näha meie ühiskonnas avatust, julgust ja vabadust. Soovin, et ühiskondlikul tasandil ei oleks valehäbi abi küsimise ees, sest siis sa oled “probleemne“, sul ei ole kõik korras või sa oled teinud midagi valesti. Seda mõtteviisi näen ma igapäevaselt enda ümber. Ma ei taha näha silditamist, mis mõjutab meie ühiskonnas elavaid inimesi, kes tunnevad end surutuna “kasti“.
Ma tahan hoolimist, üksteise märkamist ja ka iseendale mõtlemist. Kiires ja muutuvas maailmas peab pidama meeles ka enda soove, vajadusi ja unistusi – endale aega võtma. Nagu on öelnud Fred Jüssi: “Maailmas on suur vajadus viljaka mittemidagitegemise ehk molutamise järele. Inimene ei oska olla laisk, sest teda on õpetatud aina töötama ja töötama. See on üks kurvemaid asju, et meile ei anta võimalust süveneda.” Õpime molutama ja ennast hoidma!
Kas ja kuidas loodad sellele muutusele kaasa aidata?
Ma loodan, et läbi oma tegevuse ja enesearengu suudan väikeste sammudega muutustele kaasa aidata. Ma tean, et kõik ei muutu üleöö, kuid usun sellesse, et iga panus viib muutustele lähemale ja toob neid kaasa. Kui mul on olemas usk muutustesse, siis juba see on liikumine ühiskonna suunas, millest unistan.
Raamat, film, etendus, podcast, inimene või muu sulle oluline mõjutaja, mis või kes sind inspireerinud ja teistelegi soovitaksid?
Mind on inspireerinud minu elukaaslane oma tahtejõu, lootuse, rahulikkuse ja julgusega. Ta on keegi, kes usub minusse, kui mul on eneseusk kadunud, kes leiab aega, et mind kuulata, kes toetab minu erinevaid samme ka siis, kui ma ise veel kõhklen ja kes siiralt rõõmustab koos minuga. Ma soovin, et meil kõigil oleks oma inimene, kes ükskõik millisel eluhetkel on sinu jaoks olemas.
Samuti soovitan raamatut “Pollyanna“, mille hiljuti uuesti läbi lugesin. See on lugu tüdrukust, kes leiab igas olukorras, mis elus ette võib tulla, midagi positiivset. Ta mängib rõõmumängu, mille abil on suutnud elus rõõmu leida ja seda ka teistele jagada. Läbi raamatu kohtub Pollyanna erinevate inimestega, kellel on oma taust ja elulugu, mis on muutnud ning mõjutanud nende suhtumist ellu. Hoolimata nende käitumisest leiab ta neis alati midagi head ja rõõmustavat.
Mõte raamatust: “Selle asemel, et inimestele nende pahesid ette lugeda, rääkige neile nende voorustest. Näita talle tema paremat mina, tema õiget mina, kes julgeb, teeb ja võidab! Ilusa, abivalmi, lootusrikka iseloomu mõju on nakkav ja võib kogu linna täielikult ümber kujundada.”