2020. aasta suvehakul alustas vabaühenduste tulevikujuhtide arenguprogrammi esimene lend. Esitasime kõigile osalejatele viis küsimust. Saage tuttavaks, Triinu Ossinovski.
Kes sa oled ja millega tegeled?
Olen aastaid uurinud Tallina Ülikoolis doktoriantuuriõpingute raames Birma/Myanmari kodanikuühiskonna arenguid ja umbes sama kaua ka MTÜs Mondo Birma/Myanmari eksperdina töötanud. 2019. aastast olen Mondos tegev ka projektijuhina, keskendudes arengutele nii Birmas, Gruusias kui ka Türgis elavale Süüria pagulaskogukonnale.
Viimaseil aastail on minu isiklik fookus veidi nihkunud ja olen enese arengus, aga ka töös, keskendunud enam just kliimamuutuste vastu seismisele. Lisaks olen juba seitse aastat olnud ka ettevõtja, kasvatan nimelt mahedaid kultuurmustikaid, mis viivad mind igaks augustiks Pärnumaal asuvale põllule tööle.
Miks liitusid tulevikujuhtide arenguprogrammiga ja mida loodad selle jooksul õppida?
Siinkohal tuleb tunnistada, et kuldaväärt kolleegid Mondost nügisid mind kandideerima. Ju siis nemad nägid minus potensiaali, aga ka vajadust enesetäienduse järele. Viimasega saan ainult nõustuda, kuna mul puuduvad teadmised ja edukas varasem kogemus meeskonna juhtimisest. Samuti ootan kannatamatult huvikatise teemade käsitlemist, kuna see valdkond pakuks mulle suurt huvi, aga praktika on senini tagasihoidlik olnud. Just need on teemad, mille osas loodan programmi läbides oluliselt oma teadmisi ja oskusi kasvatada.
Millist muutust tahaksid Eesti ühiskonnas või maailmas laiemalt enim näha?
Äraütlemata keeruline on piirduda vaid ühe muutusega, mida sooviksin näha. Palju saab taandada ebavõrdsusele, mis on tinginud jada probleeme ning mille vähendamisega lahendaksime ära väga paljud neist.
Ma pean siinkohal silmas nii globaalset mõõdet kui ka riike eraldivõetuna, kaasa arvatud Eestit. Ebavõrdne majanduslik seis tingib näiteks arenguriikides, aga mitte ainult, ebavõrdse ligipääsu haridusele ja sealt hakkab see pall veerema. Vaesus taastoodab reeglina vaesust ja ebavõrdsus ebavõrdsust. Ka kliimamuutuste vastases võitluses on paljuski võtmesõnaks ebavõrdsus, sest käesolev ebavõrdne ressursside jaotus taastoodab tänast makromajanduse mudelit, mis omakorda on teinud pea võimatuks majanduse reorganiseermise või massiivsete muutuste eduka ja piisavalt kiire rakedamise.
Ka lähitulevik, mil paljudes arenguriikides muutuvad elutingimused vähem elamisväärseteks, sunnib just need kõige vaesemad väga keeruliste valikute ette, mida paremal elujärjel olevad inimesed ei pea langetama. Sellest tõukuvalt sooviksin näha just ebavõrdsuse drastilist vähenemist nii meie ühiskonnas kui ka globaalselt.
Kas ja kuidas loodad sellele muutusele kaasa aidata?
Olen püüdnud igas oma ettevõtmises keskenduda teemadele, mis võimestaksid neid, kes on struktuurselt ja tegeliku põhjuseta ebavõrdsel positsioonil, olgu siis etnilisest kuuluvusest või perekonna majanduslikust seisust tulenevalt. Töö arengukoostöö valdkonnas läheb minu sisemise väärtuskompassiga hästi kokku ja seetõttu on olnud väga lihtne ning tohutult nauditav igapäevaselt nende teemadega tegeleda.
Ebavõrdsuse vähenemist esilekutsuvad muutused on niivõrd suured ja vajaksid lahendamist süsteemselt hoopis teisel tasandil. See aga ei tähenda, et meie kõigi poolt koos ja igaühe poolt eraldi antud panuse tulemusena ei ole võimalik olukorda parandada. See aga nõuab oluliselt suuremat tahet ja tegutsemist, kui me senini näinud oleme.
Raamat, film, etendus, podcast, inimene või muu sulle oluline mõjutaja, mis või kes sind inspireerinud ja teistelegi soovitaksid?
Olen viimase 12 kuuga töötanud läbi suures koguses kliimamuutusi ja lahendusi puudutavat kirjandust, sarju ja dokumentaalfilme. Mida rohkem ma olen uurinud, seda selgemaks on saanud, et sellesse teemasse tuleb väga tõsiselt suhtuma ning veelgi enam, peame oma igapäeva ja tänased harjumused ümber kujundama. Häid eestkõnelejaid ja mõjutajaid leiab nii maailma pealt kui ka kodusest Eestist. Tooksin siinkohal välja vaid mõned.
Esiteks, Mike Berners-Lee raamat “There is no Planet B”. Teiseks, David Attenborough dokumentaalfilmid, näiteks BBC toodetud sarjad “Planet Earth II”, “Seven Worlds, One Plane” ning “Extinction: The Facts”. Need on head ka koos lastega vaatamiseks, välja arvatud ehk viimane. Kolmandaks, National Geographicu sari “Years of Living Dangerously”. Neljandaks, Eestist ökoloog Mihkel Kangur ja bioloog ning looduskaitseteadlane Aveliina Helm, keda võib pidada heaks näiteks ühiskondlikult aktiivsetest akadeemikutest. Teadus ei jää nende puhul vaid teadusajakirjade veergudele, vaid nad näevad oma missioonina seda ka aktiivselt ajakirjanduse ja teiste avalike esinemiste vahendusel jagada. Imetlusväärne!