ÜLEVAADE: kodanikuühiskond koalitsioonileppes

Tõenäoliselt valitsuse moodustav kolmikliit allkirjastas koalitsioonileppe. Ilu ja hirm on lugeja silmis, aga võtame siin kokku, mida plaanitakse kodanikuühiskonna ja demokraatia teemadel. Suures plaanis olulisi muudatusi on üldse vähe, pigem püsitakse seniste eesmärkide ja tegevuste juures, nii palju, kui seda üsna üldisest kavast välja loeb. Kardetud ohte kodanikuruumi ahenemisele ei paista ka hetkel. Kodanikuühiskonna teemat hakkavat kureerima rahvastikuminister Riina Solman.

Eessõnas kinnitatakse seise kursi ja põhiseadusliku korra kestmist: „Meie olulisim ülesanne on kindlustada Eesti rahva ja iseseisva ning kaitstud Eesti püsimine. Arendame demokraatlikku õigusriiki, kus on tagatud meie ühiskonnas olulised väärtused, inimõigused, sõnavabadus ja isikuvabadused; kus austatakse kõiki Eestimaal elavaid inimesi, nende vaateid ja arvamusi ning kus igaühel on võimalus ennast teostada.“

Samuti rõhutatakse kaasamise olulisust ja vähest bürokraatiat: „Otsuste langetamisel kaasame senisest tunduvalt enam Eesti inimesi ning tugevdame otsedemokraatiat. Näeme konstruktiivsete ja võrdsete partneritena valitsusele eksperte, ettevõtlus- ja kodanikeühendusi ning Eestis esindatud poliitilisi jõude. Peame tähtsaks konkurentsivõimelise ja ettevõtjasõbraliku majanduskeskkonna kujundamist ning astume samme liigse bürokraatia ja halduskoormuse vähendamiseks.“

Vastatakse ka avatuma meelega inimeste muredele EKRE valitsusse pääsemisest: „Edendame sidusat, hoolivat ja sallivat ühiskonda, mille liikmed tunnevad end turvaliselt ja ühiskonna ellu kaasatuna. Taunime resoluutselt rahvuste vahelise vaenu ilminguid, antisemitismi ning ühiskonda lõhestavat retoorikat.“

Ja lähemalt väljavõtted peatükkide kaupa.

Siseturvalisus

• Suurendame kogukondlikku vastutust ja võimalusi turvalisuse tagamisel, selleks toetame kohalike omavalitsuste korrakaitseüksusi ning viime seadusandluse vastavusse vajadusega tõsta korrakaitseüksuste ja abipolitseinike töö kvaliteeti ning volitusi. 
• Tunnustame vääriliselt vabatahtlikke abipolitseinikke ja päästjaid, kes kaitsevad meie kogukondade turvatunnet.

Riigivalitsemine ja kodanikuühiskond

• Toetame bürokraatia ja halduskoormuse igakülgset vähendamist riigijuhtimises ning riigiasutustega suhtlemisel nii eraisikutele kui ettevõtetele. Vähendame avaliku sektori mahtu.
• Jätkame ja täiendame nullbürokraatia projekti.
• Suurendame läbipaistvust ning vähendame teabe asutusesiseseks kasutamiseks määramise aluseid.
• Toetame laiemat inimeste informeerimist ühiskonnaelu teemadel, sh poliitilise välireklaami keelu lõpetamist.
• Kaasame kodanikuühiskonda seadusloome välja töötamisse tagamaks laiapõhjaline ning läbipaistev otsuste kujunemine. 
• Edendame riigi ja kodanikusektori partnerlust nii toetusmeetmete arendamisel kui info vahetamisel.
• Hindame suurprojektide avalikele huvidele vastavust, kaasates sõltumatuid asjatundjaid, väliseksperte ja kodanikuühiskonna esindajaid
• Rakendame nn ühe ukse lahenduse, kus riik küsib andmeid vaid korra ja võtab need ristkasutusele andmebaasides

Rahvahääletus ja rahvaalgatus

• Algatame põhiseaduse muutmise rahvaalgatuse seadustamiseks ja rahvahääletuse laiendamiseks.
• Rahvaalgatus vajab 25 000 kodaniku allkirja. Rahvaalgatuse puhul on juriidiline vorm seaduseelnõu, mitte otsuse eelnõu. Rahva poolt algatatud seaduseelnõu peab jõudma Riigikogus lõpphääletusele.
• Rahvahääletuse algatamiseks rahva poolt on vaja 50 000 kodaniku allkirja.
• Kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälte enamust, siis ei too see kaasa Riigikogu erakorralisi valimisi.
• Rahvahääletusele pandud küsimus loetakse vastuvõetuks, kui osa võtab vähemalt viiskümmend protsenti hääleõiguslikest kodanikest ning seaduseelnõu või muu riigielu küsimus on saanud 5% võrra enam toetushääli kui vastuhääli.
• Põhiseaduse muutmine rahvahääletuse kaudu vajab 25% võrra enam toetushääli kui vastuhääli.
• Sama küsimust ei saa teist korda rahvahääletusele panna vähemalt kolme aasta jooksul. 
• Rahvahääletusele ei saa panna Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtteid ega eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi.

Kohalik elu ja regionaalpoliitika

• Toetame kogukondliku liikumise, sh külavanemate rolli kohaliku elu kujundamisel.

Sotsiaalne turvalisus

• Kaasame eakaid ühiskondlikult oluliste küsimuste aruteludesse läbi eakate nõukogude.
• Töötame välja Eestile sobiva vabatahtlike koostöömudeli hoolekandes.

Kultuur, sport ja noorsootöö

• Peame oluliseks metseenlust ja motiveerime sponsorlust ning erakapitali suuremat kaasamist kultuuri loomisesse ja edendamisse.

Noored

• Peame oluliseks noorte suuremat kaasamist riigielu juhtimisse.
• Toetame noorteorganisatsioone ning noortevolikogude ja noorteühenduste rolli tõstmist.
• Tunnustame mitteformaalset haridust kui osa noore enesearengust ja haridussüsteemist, tagades ligipääsu kvaliteetsele huviharidusele. Väärtustame läbi vabatahtliku kogemuse omandatud oskusi.

E-riik ja infoühiskond

• Toetame riigi ja riigiettevõtete poolt kogutud andmete turvalist ning anonüümset kasutamist ka erasektori poolt.

• Riik
• Uudis