Igal juhul saab nõustuda murega, et erasektori osalus kodanikuühiskonnas on madal, kuid annetuste suurendamisega tegeleb ka praegune valitsus, kes peaks peatselt hulka meiegi osalusel valminud ettepanekuid arutama. Nõnda võib vaid toetada vabaerakonna ettepanekuid muuta nii juriidiliste kui ka füüsiliste isikute annetused täies ulatuses tulumaksuvabaks, kuigi ka tänaste piirmäärade tõstmine oleks juba abiks.
Tervitada saab ka valitsussektorisse kuuluvate MTÜde ja SAde eristamist äriregistris. Iseasi, kas selleks on vaja just uut lühendit (RMTÜ ja RSA, nagu pakutakse), vaid teha saaks lihtsalt n-ö linnukese andmete juurde. Sarnaselt oleme kunagi pannud ette, et kuuluvus tulumaksusoodustusega ühingute sekka võiks kätte paista äriregistrist, mitte maksuameti kodulehe sügavusist.
Küll aga pole me kunagi nõus olnud n-ö protsendiseaduse kehtestamisega Eestis, millest vabaerakond pakub veelgi radikaalsema 1/20 variandi ehk sisuliselt 5% tulumaksu laekumisteks. 65miljoni eurone lisakulu riigile tähendaks vältimatult mõne teise avaliku rahastusallika kokkutõmbamist ja tegu on tohutult suure summaga – KÜSKi eelarve on paar miljonit, Kulkal paarkümmend, hasardiraha on mõniteist miljonit. Katteallikaid vabaerakond ei näita.
Pisut arusaamatuks jääb dokumendi lõpuosa põllumajandussektori esindusorganisatsioonidest, kuna need ei kuulu meie hinnangul avalikes huvides tegutsevate vabaühenduste sekka, esindades põllumeeste era-, et mitte öelda ärihuve. Adekvaatne on samas kriitika, kui avaliku raha jagamine tõesti nõnda korruptsioonimaigulik on.
Erakonna kuuendat ettepanekut muuta riigi kogutav statistika vabakonna kohta tasuta kättesaadavaks oleme ka ise palju-palju aastaid korrutanud.
Kokkuvõttes on väga teretulnud, et üks erakond on võtnud kodanikuühiskonna olulised valupunktid suhteliselt põhjalikult läbi analüüsida ja endale eraldi poliitikadokumendi koostanud. Kui selles millegagi üldse nõustuda ei saa, on see teksti emotsionaalsem osa juhitavast demokraatiast ja kontrollitud vabaühendustest. Fakt, et palju kasutatakse maksumaksja raha ja vabaühendustelt tellitakse avalikke teenuseid, ei ole iseeneses kuidagi halb – vabakond ongi võimule sageli partneriks ja paremaks teenuseosutajaks.
Sõltuvussuhted tähendaksid aga pigem poliitilist rahastamist, mida jääb Eestis üha vähemaks. Katuseraha jagamine parlamendis on loomulikult vabakonnale varastatud rahaga kosjaminek endile häälte püüdmiseks, ent selle mänguga on vabaerakond ka ise mõnusalt kaasa läinud. Rahastamise korrastamise vajadusega me aga ei vaidle ja pisitasa olukord ka paraneb.
Kuula ka Alari kommentaari teemale Kuku raadios.