Valimiste valvurite autahvel: värsked häältekursid
14. oktoober 2017
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Hea valimistava valvurite viimane tegutsemisnädal tõi kaasa rekordilise arvu rikkumisi, millest kõige räigemaks hindasid valvurid häälte ostmise.
5. koht: Konguta vallavalitsuse tänuüritus vallarahvale
Läbi kampaaniaperioodi on valvuritele laekunud rohkelt viiteid erinevatele üritustele, kus avaliku ehk maksumaksja taskust tulnud raha kasutust teavituseks või muul sarnasel eesmärgil on võimatu eristada kandideerivate isikute valimiskampaaniast. Eriti täpselt enne valimispäeva rihtis sellise ürituse Konguta vallavalitsus, kes korraldas 13. oktoobri õhtul tänuürituse Konguta vallarahvale, mis sisaldas ansambli Kõrsikud kontserti ning vallavanema pidulikku vastuvõttu.
“Valla tänuüritus ja tervelt kaks päeva enne valimisi. Avalik võim peab enda korralduses olema ettevaatlik ja läbi mõtlema oma tegevuse mõju vallale ning muuhulgas ka valimiskampaaniale. Siin on kas tegemist ettevaatamatuse või lihtsalt selge katsega teha viimase hetke kampaaniat,” kommenteeris Anna Karolin.
4. koht: Kooli infokanalite kasutamine valimiskampaaniaks
Koolides toimuv on olnud sel aastal kõrgendatud tähelepanu all ning valvuriteni jõudnud rohkelt erinevaid kaebusi, kuidas koolitöötajatest kandidaadid oma ametipositsiooni kuritarvitavad. Viimasel nädalal otsustas näiteks Lähte Ühisgümnaasiumi Facebooki gruppi haldav juhtivtöötaja Anneli Kumar postitada sinna kooli nime alt oma valimisinfo. Sammu võrra veelgi kaugemale läks Narva Soldino Gümnaasiumi direktor Ljubov Fomina, kes saatis loetelu oma saavutustest ja üleskutse enda poolt valida lapsevanematele läbi e-kooli.
“Soldino Gümnaasiumist on see valimisperioodi vältel kolmas rikkumine, kus direktor või direktrissi asetäitja oma positsiooni kuritarvitab ning kooli avalikes võrgustikes oma kandidatuuri levitab,” võttis kokku Heliis Nemsitsveridze.
3. koht: Töötajate survestamine haiglates
Mitu sarnast ja tõsist süüdistust jõudis valvuriteni haiglate juhtivtöötajate kampaaniavõtete kohta. Pärnu haigla juht Urmas Sule kutsus väidetavalt igas osakonnas kokku koosoleku, et teha seal poliitilist reklaami ja jagada kampaaniameeneid. Narva haigla juht Olev Silland aga käis haigla arste läbi nimekirjaga, kuhu palus allkirju neilt, kes tema poolt hääletavad.
“Iga tööandja ja juht peab arvestama, et asutuse koosolekule on töötaja toonud töö. Kui koosoleku osaks saab poliitiline reklaam, on töötajal alluvussuhte tõttu raske sellest ära öelda ja seetõttu on ta tõenäoliselt sunnitud kuulama. Eraldi küsimus on, kuidas töötaja mõtleb enda tööalasest turvalisusest, kui hääletab teisiti või väljendab arutelul näiteks oma skeptitsismi,” selgitas Anna Karolin.
2. koht: Õpilaste kohustuslikud ekskursioonid Narva Vee juurde
Avalikkuse ette jõudis tänu Õiguskantsleri märguandele seik Narva linnast, kus kooliõpilasi viidi busside kaupa ekskursioonile ettevõttesse Narva Vesi. Olukorra teeb markantseks, et neid ekskursioone viis kohapeal läbi ettevõtte juht, valimistel kandideeriv volikogu liige Aleksei Voronov. Lisaks seati ekskursioonid väidetavalt linnavalitsuse survel teadlikult just aktiivsesse kampaaniaperioodi.
“Olukord, kus linnavalitsusest on ülevalt alla antud korraldus tuua õpilased aktiivse valimiskampaania ajal kuulama mitte mõnda eksperti, vaid linnavolikogu liiget, on selge hea valimistava rikkumine. On oldud ettevaatamatud ning kasutatud ära haridusasutuse võimu õpilaste üle ning linna võimu haridusasutuste üle,” kommenteeris Anna Karolin.
1. koht: Häälte ostmine
Häälte ostmine pole keelatud mitte üksnes hea valimistavaga, vaid ka seadusega. Paljusid kandidaate see aga ei takista, mistõttu jõudis valimiste valvuriteni vahetult enne valimispäeva rohkelt viiteid olukordadest, kus kodanikele pakutakse hääletamise eest mõnda hüvist või lihtsalt raha otse kätte. Eriti paistis silma Paldiski valimisliit “Hea Tahe”, mille kandidaadi Valentina Pivovarova poolt hääletamise eest olla pakutud kuni 100 eurot, abilinnapea Elena Villmanni olla aga kaebuse kohaselt käinud mööda kohaliku sissekirjutusega õpetajaid, viies neile 30-euroseid kinkekaarte. Üks Reformierakonna kandidaat pakkuvat pensionäridele hääle eest 40 eurot, Lääne-Virumaa kandidaat aga kostitavat hoopis õllega. Et tunnistajad pelgavad oma näo ja konkreetsete nimedega rääkida, on suurt osa valvuriteni jõudnud olukordadest keeruline tõestada, kuid üksnes kaebuste rohkus näitab, kuhu on kandidaadid valmis langema, et valituks saada.
“Võiks ju arvata, et iga valimistsükliga muutub kampaania sisukamaks ja valimisvõitlus demokraatlikumaks. Tuhkagi! Valijate mõjutamise meetodeid vaadates oleme justkui eelmisesse sajandisse tagasi jõudnud. Ma ootaks mingitki reaktsiooni kohalike parteikaaslaste tegutsemisele erakondade keskkontoritelt. Ja see peaks olema üks korralik keretäis, mitte pea liiva alla peitmine. Mõtteviis, et kuniks pole vahele jäänud, pole süüdi, sobib kriminaalidele, mitte demokraatliku riigi poliitikutele,” ütles Jüri Nikolajev.
