Muutused ja määramatus ühiskondlikes protsessides, tehnoloogiate arengus ning väliskeskkonna tingimustes vajavad Eestis paindlikumat/mitmekesisemat ja kaasavamat riigivalitsemist, et riik püsiks konkurentsivõimelisena.
Uuendusmeelsust edendavate ideede korjeks ning läbitöötamiseks tegutses Riigikantselei juures märtsist 2016 kuni juunini 2017 avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühm. Ministeeriumide, valitsusväliste organisatsioonide ja ülikoolide esindajatest koosneva rakkerühma ülesandeks oli jõuda ettepanekuteni, kuidas paremate teenuste osutamiseks ning poliitikate tegemiseks suurendada innovatsioonivõimekust avalikus sektoris ja laiemalt ühiskonna valmidust sotsiaalseks innovatsiooniks.
Rakkerühm tegutses taotluslikult rakendusliku suunitlusega, piloteerides uuenduslikke lahendusi praktikas ning hoidudes üldiste kontseptsioonide loomisest. Eest veetud katseprojektide, rakkerühma toetatud protsesside ja välisriikide kogemuse analüüsil jõudis rakkerühm järgmiste peamiste ettepanekute ning poliitikasoovitusteni, mille rakendamine võimendaks avalikus sektoris head innovatsiooni praktikat, sh nii kaasaegsete töömeetodite levikut kui koosloomet ühiskondlike probleemide lahendamisel:
1) innovatsioonikultuuri ja koostöö edendamiseks luua avaliku sektori innovatsioonipraktika eestvedaja, käivitada riigiasutustes innovatsioonientusiastide võrgustik, korraldada valitsemisalades regulaarseid uuenduslike lahenduste leidmise talguid;
2) innovatsiooniteadmiste levitamiseks lõimida kesksetesse koolitusprogrammidesse innovatsiooniks vajalike oskuste arendamine ja suurendada oluliselt riigiametnike osalust asjakohastes koolitustes;
3) innovatsiooni eestvedamise väärtustamiseks hinnata avaliku sektori tipp- ja keskastmejuhtide värbamisel, kompetentside ning töö tulemuslikkuse hindamisel innovatsioonivõimekust;
4) innovaatilisel viisil ühiskondlike probleemide lahendamiseks rakendada riigihangetes sotsiaalse väärtuse kriteeriume ja hangete reserveerimise võimalusi;
5) sotsiaalsete ettevõtete potentsiaali paremaks kasutamiseks tõsta teadlikkust sotsiaalsete ettevõtete tunnustest ja innustada ettevõtteid taotlema nendele tunnustele vastavuse märgist. Tagada sotsiaalsetele ettevõtetele ligipääs ettevõtluse toetusmeetmetele ning töötada välja ettevõtluslaenu finantsinstrument.
Tegemist on huvil põhineva võrgustikuga, mis ei ole piiratud keskvalitsuse ega kindlate ametipositsioonidega, vaid avatud huvilistele nii keskvalitsusest, KOVidest kui ka kolmandast sektorist, nii juhtidele kui spetsialistidele. 5 Lisaks soovitustele on välja toodud täiendavaid ideid nii meilt kui mujalt maailmast, mille laiem rakendamine uuenduslikkusele hoogu juurde võiks anda. Samuti on kirjeldatud juba käimasolevaid toetavaid protsesse, mille edasiarendamine ja kooskõla antud aruande soovitustega on innovatsiooni leviku seisukohalt olulised.
Kuigi soovitused on suunatud eeskätt Riigikantseleile, Rahandusministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile kui teemade eestvedajatele ja koordinaatoritele, sisaldavad aruanne ja selle lisa kasulikku rakendamisväärset teavet kõikidele avaliku sektori juhtidele, kes kujundavad organisatsioonis tööprotsesse ning saavad luua innovatsiooni soosivat mõtteviisi. Sarnaseid töövõtteid saab rakendada ka era- või vabasektor.
Rakkerühma eestvedajad tänavad kõiki rakkerühma liikmeid sisuka panuse ja aktiivse koostöö eest! Samuti tänatakse kõiki ametnikke, kes katseprojektide algatustega välja tulid, projektides osalesid või rakkerühma oma tegevusse kaasasid – Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskust.