Värske World Giving Index annab võimaluse teha esimesi järeldusi heategevuse olukorra kohta nii Eestis kui kogu maailmas.
Raportist nähtub, et üldarvestuses paikneb Eesti 84. kohale (142 riigi hulgas) skooriga 39. Küsitlusele eelnenud kuu jooksul on 41% vastanutest annetanud, 20% teinud vabatahtlikku tööd ja 55% aidanud võõrast inimest. Eelmisel aastal oli Eesti skoor 44 ning sellega riikide seas päris kõrgel 49. kohal, kusjuures vastajate hulgas oli annetajaid 52%, vabatahtlikke 21% ja võõraid aitas 55%.
Nii et esmapilgul kukkus Eesti eelmise aastaga võrreldes kolinal.
Kui aga numbrid pikemale ajajoonele panna, oli 2023. aasta indeksi tulemus tegelikult erakordne, peegeldades paljuski 2022. aastal Ukraina toetuseks annetanud inimeste osakaalu tõusu. Seega tähendab 2024. aasta indeks mingis mõttes jõudmist „tagasi normaalsusesse“ ehk meie ühiskondlik areng jätkub aegamisi sealt, kus ta enne sõda pooleli oli.
Kui võrrelda aga varasemaid WGI tulemusi, on Eesti inimesed iga aastaga üha heatahtlikumaks muutunud, eriti mis puudutab raha annetamist, aga ka võõraste aitamist. Ainus valdkond, mis eriti edeneda ei taha, on vabatahtlikuna panustamine, pendeldades vahemikus 13-22%.
Veel võrdluseks: maailma keskmine skoor 2024. aastal on 40 ehk ühe punkti võrra kõrgem kui eelmisel aastal – ja sama kui senine kõrgeim skoor 2021. aastal. Oma üldskoori parandas 75 riiki, langes 51 riiki ja sama skoori said 16 riiki.
Charities Aid Foundation on World Giving Indexit koostanud üle kümne aasta.
Uuringu käigus küsitakse osalejatelt, kas nad on viimase kuu jooksul:
– Aidanud kedagi, kes vajas abi ja keda nad ei tunne.
– Teinud rahalise annetuse.
– Osalenud vabatahtlikuna mõne organisatsiooni töös.
Joonisel punasega maailma keskmine, sinisega Eesti skoor ja aastaarvude all oranžiga vabatahtlik töö, rohelisega annetamine ja sinisega võõraste aitamine.