Viimased artiklid:
Viimased uudised:
EMSL-i juhataja MARIS JÕGEVA kirjutab kodanikuruumist ja selle kaitsmise vajadusest Euroopa riikides.
Sain hiljuti kirja tuttavalt valgevenelaselt, kes rõõmustas riigis toimunud positiivsete arengute üle. Paar nädalat hiljem ei vali Valgevene võimud meetodeid, et tööga mittehõivatud inimeste maksustamise vastu meelt avaldama tulnud kodanikke jõuga kuuletuma tõrjuda.
Kodanikuruumi moodustavad kogumina üldiselt tunnustatud reeglid, mis lubavad inimestel vabalt koostööd teha, valitsemises osaleda ja omavahel mõtteid vahetada ning seda tehes mõjutada nii poliitilisi kui ka sotsiaalseid suhteid ja kokkuleppeid riigis. Kodanikuruumi kontseptsioon on olemuselt omane igale avatud ja demokraatlikule ühiskonnale ning seda tunnustades kaitsevad valitsused oma inimeste kodanikuõigusi, tagavad õiguse ühinemisele, rahumeelsele kogunemisele ning oma arvamuste ja vaadete väljendamisele.
Võrreldes laia maailma paljude paikadega ei näi kodanikuruumi puudutav olevat Euroopa riikide mure – on ju siin kujunenud enamasti demokraatliku valitsemise tavad ning aastatega on kujunenud oskused ja kogemused neid tavasid igapäevaotsustes järgida. Kui aga ülemaailmne kodanikuühiskonna organisatsioon CIVICUS 2016. aasta sügisel Euroopa vabaühendustelt uuris, kuidas nad tunnetavad oma võimalusi osaleda, näitasid tulemused, et on põhjust muret tunda.
Enam kui pooled uuringus osalenutest leidsid, et kuigi üldjoontes on liikmesriikides täitsa tõhusad õiguslikud raamid kodanikuvabaduste kaitseks, on tingimused kodanikuühiskonna toimimiseks halvenemas: vähenevad rahastusvõimalused, rangemaks on muutunud reeglid huvikaitsetööle, puuduvad efektiivsed ja läbimõeldud kokkulepped konsultatsioonideks ning paljudes riikides kitsendab kodanikuruumi ka julgeoleku- ning jälitustegevuse laienemine turvalisuse eesmärgil.
Selliste trendide peamiste põhjustena nägid vastajad poliitilisi arenguid ning suurenenud polariseerumist ühiskonna eri osade vahel. Kui siia juurde arvestada ka majandushuvide ja kodanikuaktivismi põrkumine, rahvuslikult meelestatud liikumiste esiletõus ning terrorismi vastu astumiseks vajalikud karmimad sammud, saab üsna korraliku buketi põhjuseid, mis koostoimes kodanike osalemisvabadusi piiravad. Enam kui kaks kolmandikku uuringus osalenud kodanikuaktivistidest leidis, et nende riigi valitsuse toetus kodanikuühiskonna pingutusele hoida inimõigusi ja demokraatlikke väärtusi on liialt väike ning et ka Euroopa Liit peaks tegema palju enam kodanikuruumi tagamiseks liikmesriikides.
Ida-Euroopa riikidest on palju teisigi hiljutisi murettekitavaid näiteid sellest, kuidas kujunev demokraatlik kord kiiresti mureneda võib. On selleks siis välisrahastusel mõjukust kasvatanud vabaühenduste tagakiusamine Ungaris, Poolas veel eelmise aasta lõpus vastu võetud piirangud kogunemisvabadusele või populistlikud väljaütlemised teisteski riikides, millega kodanikuaktivismi naeruvääristatakse.
Jah, meil Eestis on me naabruskonna kõige elujõulisem vabakond, aga siiski on tähtis, et oskaksime märgata ja ära tunda ning kodanikuõiguste eest välja astuda, kui seda ühel hetkel vaja peaks olema.
Nii nagu mõned kuud tagasi ei lasknud rumeenlased oma valitsusel korruptsiooni dekriminaliseerida. Teiseks saame olla osalised mõjusamaks kodanikuühiskonnaks tingimuste loomisel kogu Euroopas, ja eesistujariigi vabakonnana on selleks mõneti justkui kohustus.
Seepärast tõstabki EMSL Eesti EL-i Nõukogu eesistumise ajal teiste teemade kõrval fookusesse kodanikuühiskonna rolli Euroopas ning kodanikuruumi hoidmisega seonduva. Loomulikult mitte üksi, ikka koos vabakonna katusorganisatsioonidega teistest Euroopa riikidest. Tahame esiteks jagada kogemusi edukamatest ja mõjusamatest valvekoera-algatustest, mis on aidanud ärkvel hoida, aga ka populismi, vihakõne ja polariseerumist vähendavatest tegevustest. Vabakonna ühise infovälja tugevdamise kõrval parandame dialoogi Euroopa institutsioonide ja üle-euroopaliste kodanikuühiskonna võrgustikega ning võiksime ju kokkuvõttes üsna edukad olla. Ideaalis valmib tegevusplaan, mis eri riikide ja institutsioonide algatused kokku toob, nende mõju seeläbi kasvatades. Plaanis on katsetada ka vabakonna koostöö koordineerimist eesistumise triodena, et jätkata teemaarendust EL-i Nõukogu eesistumiste raames aastatel 2017–2020.
Augustis räägime Euroopa kodanikuruumist Arvamusfestivalil ja novembri lõpus korraldame Eestis kodanikuruumi teemal foorumi, kus lisaks Eesti vabaühendustele osalevad vabakonna eestkõnelejad teistestki Euroopa riikidest.
