artikkel

Norra vabaühenduste liit nõuab omavalitsustelt tunnustust ja võimalusi

laine
10. detsember 2015
Foto: e-Riigi Akadeemia

Novembris käis Eestis Lise Corwin Norra vabaühenduste liidust Frivillighet Norge, kes rääkis Rakveres omavalitsuste koostööfoorumil, kuidas Norra vabaühendused omavalitsustega suhtlevad. 

Corwini külaskäigu ajal oli EMSLis kuumaks teemaks riiklik rahastus ning tema sõnul pole Norra vabaühendustel riigiga sellist kokkulepet nagu meie rahastamise juhend. Võrreldes Euroopa liidu keskmisega saavad Norra ühendused vähem toetust avalikest vahenditest, kuid teenivad sellevõrra rohkem omatulu.

Ta rääkis ka vabatahtlikust tööst, mis Norras on popp – viie miljoni elaniku kohta on 10 miljonit vabatahtlikku osalemist, see tähendab, et keskmiselt osaleb iga norrakas vabatahtlikuna kahes kohas. Tegelikult osaletakse rohkemgi, sest üleüldse annab vabatahtlikku panust 64% elanikest, sh osaleb ka 36% vähemustest.

Corwin tõi välja, et ehkki kõikidel omavalitsustel on välja töötatud hea ärisektoripoliitika, tegeleb vabasektoriga vaid 13% omavalitsustest. Nagu Eestis, üritavad vabaühendused ka Norras võimusektorit veenda, et vabakonna potentsiaal on väga suur, andke neile ainult sutike vahendeid ja rohkem võimalusi midagi ära teha; vabatahtlikutöö reeglid vajavad lihtsustamist ja bürokraatia vähendamist just nagu Eestiski, ning – nagu meiegi kurdame osalemise vähenemise üle – varasemast raskem on leida liikmeid ja kaasalööjaid.

Sel sügisel saatis Frivillighet Norge kõikidele 428 omavalitsusele kümme nõudmist, mida kohalikud vabaühendused ootavad:

  1. Koguge kokku teadmine, millised vabaühendused teie juures tegutsevad ja millega nad tegelevad. Teadmisest saab alata koostöö nii vabaühendustel omavahel kui äri- ja võimusektoriga.
  2. Koostage ühtne poliitika erinevates valdkondades tegutsevate vabaühenduste jaoks – kutsuge laua taha kõigis valdkondades tegutsejad, mitte ainult tervise ja kultuuriprojektide läbiviijad.
  3. Tunnustage ja tunnistage vabatahtlike väärtust.
  4. Tehke vabatahtliku töö reeglid lihtsamaks. Kogu selle ajaga, mis praegu bürokraatiale kulub, saab midagi päriselt kasulikku ära teha. Lihtsustage rahastamisreegleid ja aruandlust ning kohaliku omavalitsuse ametnikega suhtlemist.
  5. Andke vabaühendustele võimalus tugevamaks kasvada ja panustage nende võimekuse arendamisse. Tugevamate vabaühenduste abil saab omavalitsus ka oma eesmärke paremini täita.
  6. Suhelge oma vabaühendustega. Korraldage nendega regulaarseid kohtumisi, küsige neilt nõu, harige kõiki oma ametnikke ja pidage meeles, et ka meie töötame päevasel ajal.
  7. Tunnustage sünergiat, mis sünnib vabaühenduste tegevuse tulemusena – sotsiaalsed üritused, demokraatiakool, sotsiaalne kapital, kohalik areng jne.
  8. Võimaldage vabaühendustele tegevustoetust. Laske ühendustel omasoodu kasvada ja andke neile selleks aega ja ruumi bürokraatiat vähendades.
  9. Ärge võistelge vabaühendustega. Uurige, kas mõni vabaühendus juba teeb seda, mida omavalitsus plaanib. Ja ärge võtke neilt vabatahtlikke ära.
  10. Looge vabaühendustele kindlustunne – kindlad kohtumiskohad, rahastus ja üks lihtne suhtluskanal omavalitsusega.