Bakalaureusetöö: Hasartmängumaksu kasutamine vajab ümberkorraldamist

22. veebruar 2016

Mõne aja eest palusime teil aidata Tallinna Ülikooli majandusteaduskonna tudengi Anne-Mai Saart tema bakalaureusetöö kirjutamisel. Töö rääkis kolmanda sektori rahastamisest hasartmängumaksust kõigi murede, rõõmu ja vajalikkusega. Nüüd on töö valmis ja igaühele lugemiseks avalik.

Töö eesmärgiks oli välja selgitada hasartmängumaksust kolmandale sektorile toetuste jagamise vajalikkus ning senise toetuste jagamise süsteemiga kaasnevad probleemid. Lisaks sooviti välja selgitada, milline on inimeste teadlikkus ja huvi hasartmängumaksu laekumise ning toetuste jagamise vastu ning kui tähtsaks peetakse teadmist, milleks kasutatakse mainitud maksutulu. Lisaks arutleti hasartmängumaksu kolmanda sektori toetamiseks kasutamise eetilisuse üle.

Kuna organisatsioonide läbikukkumise peamiseks põhjuseks on ebapiisav rahastus ning riiklik rahastamine on parimaid viise, kuidas kindlustada kolmanda sektori organisatsioonide püsimine, on hasartmängumaksust toetuste saamine kolmanda sektori jaoks väga vajalik. Ehkki ühest küljest võib pidada hasartmängumaksust kolmanda sektori toetamist ebaeetiliseks, võimaldab see rahastada valdkondi, mida muidu ei toetata. Töö kolmandas osas toodi välja Soomes ja Lätis kehtivad hasartmängude korraldamist ja tulu jaotamist sätestavad reeglid ning peamised erinevused Eestiga. Näiteks Eesti ja Soome peamiseks erinevuseks on, et Soomes kontrollib hasartmängude korraldamist monopol, mille teenitud kogu võitudest ülejääv kasum suunatakse organisatsioonide toetamiseks ning lisaks maksavad hasartmängukorraldajad ka hasartmängumaksu. Eestis toetatakse kolmanda sektori organisatsioone hasartmängumaksust, aga ei ole sätestatud, kuidas peaks kasutama hasartmängude korraldamisest saadavat kasumit. Lätis suunatakse kolm neljandikku hasartmängumaksu riigieelarvesse ja ülejäänu kohalikku eelarvesse, aga ei sätestata täpsemalt seda, kuidas peaks maksu kasutama.

Tehtud küsitlusuuringust selgus, et mittetulundusühingute ning sihtasutuste esindajatest teadis vaid 44,7 protsenti kõiki võimalusi hasartmängumaksust toetuste taotlemiseks. Esindajatest umbes 10 protsenti ei teadnud mitte ühtegi hasartmängumaksust toetuste saamise varianti. Samas arvas organisatsioonide esindajatest üle 70 protsendi, et hasartmängumaksu senine süsteem ei ole piisavalt hea ning tuleks ringi teha nii, et vähemalt tegevustoetusi saadaks otse ministeeriumitelt. Ainult 15 protsenti vastanuid pidas hetkel kehtivat projektitoetuste jagamise süsteemi toimivaks ning arvas, et süsteem võiks samamoodi säilida.

Samas arvati, et ka ministeeriumite kaudu toetuste jagamine võib olla problemaatiline ning süsteemi toimimiseks peaks loodama kõiki ministeeriumeid koondav süsteem. Isegi sellisel juhul võib juhtuda, et mõned organisatsioonid, mis on harjunud raha saama, jäävad sellest uues süsteemis ilma. Seetõttu saab tulemustest järeldada, et praeguse süsteemiga ei olda rahul ning soovitakse süsteemi muutmist, kuid ka alternatiivid tuleks põhjalikult läbi mõelda.

Suurimaks hasartmängumaksu jaotamise süsteemi puuduseks on selle läbipaistmatu ja halvasti mõistetav taotluste läbivaatamiskord ning toetuste määramiskord, mis väljendub selles, et puuduvad ühtsed hindamiskriteeriumid ning taotlejatele otsuseid ei põhjendata. Esindajad ütlesid ka, et üheks põhjuseks, miks nad ei ole taotlenud toetust üheltki hasartmängumaksu jaotavalt organisatsioonilt, on just süsteemi läbipaistmatus. Samas aga on hasartmängumaks endiselt paljudele organisatsioonidele väga vajalik ning osa loodab selle allika toetustest rahastada kogu aasta tegevusi. Seetõttu tuleks muuta mainitud süsteemi ühtsemaks, tegevustoetuste maksmine tuleks anda ministeeriumite pädevusse ning taotluste hindamiseks tuleks luua ühised hindamiskriteeriumid, lisaks tuleks luua kord, millega taotlejatel on võimalik rahastusotsuste põhjendusi nõuda.

Veel selgus uuringust, et inimeste teadlikkus hasartmängumaksu laekumisest ning kasutamisest on madal. Samas on enamiku inimeste jaoks suhteliselt tähtis teadmine, kuhu läheb hasartmängumaksu tulu. Seetõttu peaks hasartmängumaksu kasutamisest rohkem avalikult rääkima ning kui kord oleks ühtlustatud, saaks välja anda ka raporteid rahastatud projektide kohta.

Töö leiad siit.

Bakalaureusetöö: Hasartmängumaksu kasutamine vajab ümberkorraldamist

Viimased artiklid:

Viimased uudised:

Kodanikuruum

Vabaühenduste Liit