Uuring: Eestlaste õnnelikkust pärsib vähene heategevus
21. märts 2019
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Avaldati maailma õnnelikkuse indeks 2019 andmed. Inimeste heaolu mõõtvas indeksis on Eesti 55. kohal, meie ees on Tai, Läti ja Lõuna Korea.
Andmed näitavad, et Eestil on kõige rohkem arenguruumi helduse osas ehk osalemisega heategevuses (83. koht) – viimase kuu jooksul oli heategevuseks annetanud raha 19.9% ja aega 17.9% Eesti inimestest. Samuti tuleks tähelepanu pöörata õnnetundele (50. koht) ja tervena elatud eluaastatele (41. koht).
Kuigi Eesti tõusis võrreldes 2018. aasta indeksiga kaheksa kohta, oleme OECD riikide arvestuses siiski tagantpoolt kuuendad. AKÜ juhi Gea Kangilaski sõnul oleme harjunud mõtlema endast kui edukast riigist, kuid peaksime rohkem tähelepanu pöörama inimeste heaolule, mitte ainult SKP tõusule.
“Praegu ei saa inimesed samaväärselt Eesti edust osa. Ebavõrdsus kasvab, rikkad muutuvad järjest rikkamateks ja vaesed järjest vaesemateks, selles osas on oleme Euroopa Liidus alles 11. kohal. Ja kuigi iga inimene saab teha head ja annetada näiteks oma aega, siis on erakordselt oluline, et just edukam osa Eestist osaleks heategevuses iga kuu. Küsimus on selles, kas me märkame ja kas hoolime inimestest enda ümber, kas tunneme, et vastutame Eesti arengu eest ühiselt”, sõnas Kangilaski.
SKP tõusu ja õnnelikkuse seose parim näide on Hiina, kus majandus tõusis viimase 25 aasta jooksul viis korda, kuid õnnetunne langes selle aja jooksul 15 aastat järjest. Alles siis hakkas see vaikselt paranema ning nüüd on jõudnud sügavast õnnetusest lihtsalt kehvemapoolsete sekka (93. koht), olles nii heategevuse kui sotsiaalse toetuse viimase kolmandiku hulgas.
Edetabelis üheksandal kohal olev Rootsi on sellele õppetunnile kõige kiiremini vastanud. Nende valitsus on tõsiselt arutanud, kas peaks riigi edu hindamise samuti ümber vaatama ja majanduskasvu asemel mõõtma inimestele olulisemaid asju.
Õnnelikkuse indeksis on palju erinevaid muutujaid, kuus valdkonda mõjutavad aga tulemust kõige rohkem. Need on tervena elatud eluaastad; heldus (annetamine); sotsiaalse toe olemasolu; riigi SKP; korruptsiooni tajumine ning inimese tunne, et saab enda elus toimuvat ise suunata.
