artikkel

Anny Drobet: Loomad pole siin maailmas meie jaoks, vaid meiega koos

laine
Foto: erakogu

Iga päev tapetakse kolm miljardit looma. Iga p ä e v. Kas kujutate ette selle hirmu ja valu kogust? Mina mitte. Maailm, kus me elame, ei ole täiuslik, kaugeltki mitte loomade jaoks. Seepärast olen ma eetiline vegan. Teine viis, kuidas ma saan loomi aidata, on annetamine. Toetan neid organisatsioone, kelle vaated ja eesmärgid kattuvad minu omadega. 

Eesti Vegan Selts on organisatsioon, mis jagab tõenduspõhist infot veganluse kohta ja seisab veganite huvide eest. Kuulun sinna suurima heameelega ning samuti tean, et mu annetus läheb väga õigesse kohta. Ei ole kerge teha teavitustööd ühiskonnas, mis on  harjunud loomi nii suurel määral ekspluateerima. Üksnes sõna “vegan” ajab inimesed pöördesse ning toidukord ilma loomata on mõttetu malts. Oluline on panna inimesi mõtlema loomadele kui tundlikele olenditele, kes pole siin maailmas meie jaoks, vaid  meiega koos. 

Ma hindan väga kõrgelt seda tööd, mida loomadega tegelevad organisatsioonid teevad. Mind on kasvatatud nii, et abivajajaid tuleb aidata. Tänu püsiannetusele tunnen, et olen igal kuul midagi ära teinud. Ma soovin, et loomade kannatuste vähendamise jaoks annetatud summad suureneksid. Soovin, et inimesed saaksid seltsi tehtud töö tulemusel aru, et veganid ei ole surematud ega pühakud. Nad ei pea end teistest paremaks, vaid lihtsalt seisavad nende eest, kellel justkui polekski õigust elule. 

Vaatan oma koera ja mõtlen, kas tal on kuskilt valus, mida ta mõtleb ja tunneb, sest ta ei saa mulle neid asju öelda. Ma võin ainult oletada ja tunnen süüd, kui ma ei ole aru saanud. See on põhjus, miks mu süda kuulub loomadele. Kõikidele loomadele.

Loe ka teisi heade kodanike lugusid.