Arengukoostöö Ümarlaud tegi väikeste kogukondade ja globaalsete probleemide vahel seoste loomiseks Eestile peale kaks tiiru. Teisel liitus ka Vabaühenduste Liit. Iti Aavik ja Kai Klandorf kirjutasid, mida õpiti, millised koolitused sellest koorusid ning kellel neist tulevikuski kasu võiks olla.
Kuidas juhtus nii, et Arengukoostöö Ümarlaud sattus tuurile ümber Eesti? Hakatuseks soovisime kohtuda kohalike sädeinimestega ning luua koos nendega seoseid väikeste kogukondade ja globaalsete probleemide vahel. Pea kaks aastat tagasi alguse saanud ringkäik sai nimeks “Väikesed kogukonnad suurte sees”. Rääkisime kogukondade kestliku arengu eesmärkidest, vaatasime meie igapäevase tarbimise ning tegutsemise seoseid globaalsete probleemidega, kaardistasime kohalike murekohti ning lõppeks mõtlesime koos, kuidas jõuda lahendusteni.
Eesti on väike, aga kogukonnad väga eriilmelised. Tuleb tõdeda, et globaalsed probleemid ja mured puudutavad siiski meid kõiki, hoolimata sellest, kas elad Saaremaal mere ääres või Võrumaal paksus metsas. Prügi ja liigne plastik, kaasavad ja avatud asutused, sooline tasakaal, puuetega inimeste ligipääs teenustele, linnastumine ja vananev elanikkond on väljakutsed igalpool.
Rääkida on tore, aga muutuste loomiseks on tarvis ka midagi päriselt ära teha. Olles kohtunud ja rääkinud nii paljude särasilmsete inimestega, tekkis lisaks arutamisele soov ja tahtmine anda kogukondadele midagi praktilist. Näiteks tööriistad, mis aitaks paremini planeeti ja seeläbi ka oma armsat kogukonda hoida.
Et kogukonnad oskaks oma huve kohalikul ja riiklikul tasandil mõjusalt esindada, võtsime appi Vabaühenduste Liidu. Koos panime kokku huvikaitse koolituste kava ning suundusime koolituste sarjaga “Kuidas ennast otsustajatele kuuldavaks teha?” Eestile uut tiiru peale tegema.
Koolitustega keskendusime ühiselt lahenduste otsimisele. Võtsime ette huvikaitse plaani koostamise teooria, seadsime fookusesse kohalikud murekohad ja panime ajud tööle.
Arutasime, kuidas tuua kokku kohalikke ühendusi ja võrgustikke, et haldusreformi järgselt koostööd edendada ja kohaliku kogukonna võimekust tõsta. Mõtlesime, kuidas võimaldada kogukonnas individuaalset ja kvaliteetset õpiteekonda. Panime paika plaani, kuidas ühistud hakkaksid rohkem prügi sorteerima. Kaardistasime osapooli ja samme, mida ette võtta, et muuta kogukond plastikuvabaks. Nuputasime, kuidas edendada koostööd kohaliku omavalitsuste ja kohalike eestvedajate vahel ja palju, palju muud.
Koolitajatena panime igast kogukonnast saadud mõtted enda jaoks tallele ning kasutame saadud teadmisi edaspidigi huvikaitsetöös. Ei ole ka meil lihtne igapäevaselt teada saada, mida mõtleb kestlikku tootmist arendav ettevõtja Sõrve Sääres või Karilatsi külavanem. Need teadmised on meie jaoks hindamatud ja vajalikud ning kedagi esindades on hea tunne, et ka riigi kaugemaist nurkadest pärit arvamused on arvesse võetud.
Koolitustega püüavad Vabaühenduste Liit ja Arengukoostöö Ümarlaud anda ka edaspidi võimalikult efektiivseid tööriistu kohalikele sädeinimestele, et nad saaksid mujal kogunenud teadmisi endagi töös rakendada.
“Kuidas ennast otsustajatele kuuldavaks teha” koolitustega aitab Vabaühenduste Liit ühendustel seada ja sõnastada konkreetset huvikaitse eesmärki, kaardistada osapooli, leida eesmärgist ja osapooltest lähtudes sobivad meetodeid ja viise, kuidas tulemusi hinnata.
Kui ka sinu kogukonnale tuleks kasuks huvikaitse alase võimekuse tõstmine, võta meiega ühendust info@heakodanik.ee. Kui oled huvitatud oma kogukonna kestlikumaks muutmisest, kirjuta info@terveilm.ee.
Hea Kodaniku artiklid valmivad vabatahtlikkuse alusel, kuid tellimise, toimetamise ja ajakirjakaante vahele seadmisega kaasnevad paratamatud kulud. Kui sulle meeldivad Hea Kodaniku artiklid ning tahad toetada nende ilmumist ka edaspidi, toeta meid siin: https://heakodanik.ee/toeta/.