Euroopa muretseb ja pakub abi, Eesti riik ootab käed rüpes
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatuse ja Europa Nostra volikogu liige Helle Solnask kirjutas murekirja sellest, kuis Patarei vangla on üks seitsmest Euroopa enimohustatud mälestis, kuid Eesti riik laseb vandaalidel selle kallal teha, mis aga ise tahavad.
Märtsi keskpaiku jõudis avalikkuseni uudis, et Eesti üks olulisemaid mälestisi nii arhitektuuri kui ajaloo mõistes – Patarei merekindlus ja hilisem vangla – on arvatud Euroopa 7 enim ohus oleva mälestise hulka. Euroopa juhtiv muinsuskaitseorganisatsioon Europa Nostra ja Euroopa Investeerimispanga Instituut on valmis õla alla panema, et päästa Patarei edasisest lagunemisest ja anda talle uus elu. Selgitasime Euroopale, et Patarei on Eesti ja kogu Euroopa jaoks väga oluline, selle hävimine oleks korvamatu kaotus, mis viiks endaga suure tüki meie ajaloost.
Europa Nostra mõistis Patarei hoonetekompleksi restaureerimise keerukust ja 16. märtsil anti teada, et Patarei arvati seitsme unikaalse mälestise hulka, mida üheskoos säilitada ja arendada tasub. Mõisteti, et kuigi Patarei restaureerimine on väga töömahukas, keeruline ja kallis, tuleb Eesti riiki aidata.
Eesti avalikkuse huvi Patarei kui meie ajaloo ühe silmapaistvaima mälestise vastu on suur. Mälestise hooletussejätmist põhjendavad riiklikud otsustajad küll rahapuuduse, küll keeruka restaureerimisega. Miks Eesti riik ei ole siiani tahtnud või suutnud otsustada, mida selle väärtusliku paigaga teha, jääb ebaselgeks. Kokku on lepitud selles, et osa Patareist peab jääma kasutusele muuseumina, kus Eesti lähiajalugu, vastupanuvõitlust ja okupatsiooniaegu näha saab. Samuti selles, et osa Patareist läheb erainvestoritele, sest riik üksi nii suurt kompleksi taastada ega hallata ei jaksa. Eesti riigiasutused ei ole aga ära otsustanud seda, kuidas või mis mahus Patarei riigi ja eraomanike vahel jagada. Patarei arendamise peab omanikuna otsustama riik, neid hooneid on võimalik jagada mitut moodi, nii pikuti kui põigiti, ja hea tahtmise juures ning dialoogis partneritega oleks saanud selle ammu lahendada.
Vähe sellest. Riigi Kinnisvara, kes esindab Eesti riiki Patarei valdajana, on järjepidevalt jätnud Patarei kergeks saagiks vandaalidele. Kogu territooriumi valvab üks valvur, kelle tööülesanded ei võimalda tal korraga kogu territooriumil silma peal hoida. Ka eelmisel nädalal toimus järjekordne sigadus, kui Patarei väravad maha sõideti. Sissemurdmised, vandaalitsemised, lõhkumised on pea iganädalased. Riigi Kinnisvaral on kavas hakata lammutama katlamaja ja Patareid ümbritsevat müüri, mis avab pättidele veelgi lihtsamalt tee Patarei lõhkumiseks. Patarei säästmiseks vandaalide eest ei ole vaja keerukat restaureerimiskava, see ei nõua suuri investeeringuid, aga vaja läheb tahtmist ja hoolimist. Kogu Euroopa arvab, et Patarei on unikaalne kultuurimälestis, mille päästmiseks on vaja Eestile appi tulla. Eesti riik seevastu näib ootavat käsi pikal abi mälestise restaureerimiseks, aga ise ei suvatse panustada isegi territooriumi valvamisse, et mälestise seisukorda mitte edasi halvendada.
Kui Patarei tõepoolest Eestile oluline on, siis peab riik kui omanik mälestise kaitseks jalad kõhu alt välja võtma. Mälestise olukord halveneb ja riik omanikuna peab tagama, et seda ei juhtuks. Vähemalt niipalju saaksime ise teha. Ja kui endal mõistust ja jõudu Patarei restaureerimiseks napib, siis Euroopa parimad eksperdid on valmis seda meile pakkuma. Kodanikuühendus Eesti Muinsuskaitse Selts koos Eesti Sõjamuuseumi/ Kindral Laidoneri Muuseumiga pöördus Europa Nostra poole nõu ja abi saamiseks, sest meie oma riigil on puudu jäänud otsustavusest ja tahtmisest asja lahendada.
Jätkuva vandaalitsemise pärast Patareis on mures Eesti Muinsuskaitse Selts ja Eesti Sõjamuuseum/ Kindral Laidoneri Muuseum, aga kindlasti ka väga paljud Eesti elanikud, kes on sunnitud riigi tegevusetust pealt vaatama.
