Tehnoloogia parema maailma heaks ehk kuidas taltsutada hunti lambanahas?
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Tehnoloogia meie ümber areneb peadpööritava kiirusega. Kuidas temast kodanikuühiskonnale kasu lõigata, kirjutas ühiskondliku mõju ekspert JAAN APS.
“Edukas on see, kes kohandab oma tegevuse vastavalt ajastu vaimule, ja ebaedukaks osutub too, kelle tegutsemisviis pole ajastu nõuetega kooskõlas.” – Niccolò Machiavelli, “Valitseja” (1532)
Inimeste heaolust ja puhtast looduskeskkonnast hoolivates kodanikuaktivistides tekitab tehnoloogiline progress küllap vastakaid tundeid. Edusammude kõrval on arengu kiirenemine toonud kaasa nii igihaljaste murede süvenemist kui ka uusi probleeme. Väiksemate organisatsioonide eestvedajatel võib tekkida tunne, et ollakse progressi rongist lootusetult maha jäänud: “Mujal arendatakse roboteid, kes teevad ajuoperatsioone, meie siin ei jõua isegi oma sündmustest pilte Facebooki üles panna.”
Juhtmevabas maailmas ei saa enam juhetki seinast välja tõmmata. Aga ehk ei peagi. Alljärgnevad näited tõestavad, et tehnoloogiavaldkonna positiivset arsenali on võimalik julgelt kasutada kõigil aktiivsetel kodanikel, olgu tegemist oma koduvallas vabatahtlikult tegutseva sädeinimese või mõne rahvusvahelise katusorganisatsiooni palgalise juhiga.
Tehnoloogia arenguga kaasnevad loosungid väidavad tihtipeale, et tänu uuendustele hakkab inimkonnal üha paremini minema. Sealjuures panustab tehnoloogia mugavuse suurenemisse, tõhususe edenemisse ja tulemuslikkuse kasvu. Näiteks võib tehnoloogilise innovatsiooni abil suurema tulemuslikkuse saavutamine meditsiinis tähendada päästetud elusid, tõhususe tõstmine tootmises aga vähendada tekkivate jäätmete hulka.
Hoolimata tehnoloogia abil toimuvatest muljet avaldavatest edasiminekutest küsivad avarama pilguga kodanikuaktivistid üha sagedamini, kuivõrd suudavad tehnoloogilised hüved kompenseerida tekitatavaid otseseid kahjusid ja negatiivseid kõrvalmõjusid. Ainuüksi inimeste heaolu vallas on esile kerkinud kümneid murekohti. Probleemide vikerkaare värvivalikusse kuuluvad näiteks ebapiisav füüsiline liikumine, keskendumishäired ja küberkiusamine.
Peamised mured seonduvad aga hoopis looduskeskkonnaga. Mis sellest, et iga üksiku tehnoloogilise lahenduse arendamise ja kasutamise siht võib olla üllas. Tehnoloogiate abil mugavamalt ja kauem elavad ning efektiivsemalt ja produktiivsemalt tegutsevad inimesed toodavad, tarbivad ja saastavad kollektiivselt üha rohkem.
Leidub piisavalt argumente toetamaks hirmu, et inimkonna jaoks tervikuna võib tehnoloogia areng osutuda hundiks lambanahas. Sedasorti pikkade hammastega ja lopsaka karvakasvuga olend annab küll kõvasti villa, aga hammustab veel kõvemini ja võib lõpuks villakatte kohevusest lummatud inimesed üldse maha murda.
Edukad kohanevad ajastu vaimuga
Mida üks tubli kodanikuaktivist peaks kõige eelneva taustal ette võtma? Ajalugu näitab, et ise tehnoloogilisest progressist kõrvale jäämine või sellele lausa vastandumine positiivsete lahendusteni ei vii. Püssid võidavad viskeoda ja masinate omanikel on rohkem võimu kui masinapurustajatel.
Kurikuulsa Machiavelli tsitaat on selle loo motoks valitud põhjusega. Ka idealistlike ja altruistlike väärtuste nimel võib olla vajalik astuda paradoksaalseid samme. Kui ajastu vaimu märksõnade hulka kuulub tehnoloogiline innovatsioon, siis võib sellele vastandumine viia läbikukkumiseni, olgu tõusulainele trotslikult vastuastumise ajendid nii üllameelsed kui tahes.
Oma ajastu trendide nutikas kasutamine või ka ise nende eestvedamine võib aidata ajajärgu suundumuste negatiivseid mõjusid hoopis leevendada. Kasvõi end tehnoloogia ahelatest suuresti vabaks rebinud ökokogukondade liikmetest teatakse rohkem just tänu internetikommunikatsioonile ja massimeediale, mis on omakorda loonud võimaluse massilisemate loodusläheduse poole püüdlevate liikumiste tekkeks.
Juuresoleval joonisel on ära toodud spikker vabaühenduste eestvedajatele, kes soovivad oma tegevusega maailma paremaks muuta ja sealjuures meie ajastu võimalusi oma ülla missiooni jaoks maksimaalselt ära kasutada.
Nimelt saab tehnoloogia endale hopsti abiks võtta kahe sammuga. Esmalt leiab tehnoloogiast tuge oma igapäevase töö sujuvaks korraldamiseks. Seejärel tasub mõelda läbi, millisel viisil võiks tehnoloogiliste võimaluste seostamine organisatsiooni tegevusmudeliga aidata oma missiooni nimel asju ära teha rohkem ja paremini.
Mõistlik ja tulemuslik igapäevane toimetamine
Suurte eesmärkide poole püüdlemine koosneb väiksematest ja suurematest igapäevastest tegevustest. Osa nendest on rutiinsed, järjepidevad, teised nõuavad põhjalikkust ja loovust, kolmandatesse panustavad paljud inimesed korraga. Kõikidel nendel juhtudel võib tehnoloogia aidata asju ära teha kiiremini, kvaliteetsemalt ja tulemuslikumalt.
Mõningatel juhtudel võib tunduda, et inimesel justkui polegi igapäevatehnoloogia kasutuses midagi juurde õppida. Näiteks ta kasutab juba sünkroniseeritud kalendrit oma aja ja ülesannete haldamiseks, Mobiil-ID teenust allkirjade andmiseks, Google Drive’i võimalusi oma tiimiga reaalajas koostööks ning Doodle’i rakendust kohtumiste kokkuleppimiseks.
Siiski tasub igaühel regulaarselt võtta oma igapäevatöö puhul kõrvalvaataja roll ja küsida edasiviivalt kriitilisi küsimusi: “Kuidas seda tegevust oleks võimalik teha vähemalt poole kiiremini? Kuidas paremini vältida infosulgude tekkimist meeskonnas? Mil viisil vormistada töö väljundit praegusega võrreldes visuaalselt kenamaks?” Küllap on sama küsimust küsinud teisedki. Suure tõenäosusega on loodud mõni tehnoloogiline lahendus, mis just seda tüüpi ülesannet igapäevatöös kergemini teostada aitab. Ehk on parim lahendus välja arendatud just viimase poole aasta jooksul. Paljudel juhtudel on tegemist lausa vabavaraga.
Lahenduste leidmiseks ja alternatiivide vahel valimiseks tasub nii guugeldada kui ka teiste organisatsioonide ning eestvedajatega suhelda. Näiteks ei tea paljud kodanikualgatuste eestvedajad, et Microsofti korporatsioon toetab avalikes huvides tegutsevate vabaühenduste arengut. Organisatsioonidel on võimalik taotleda tasuta kontoritarkvara ja värvata tehnoloogiasektori taustaga vabatahtlikke. Samuti on võimalik paluda abi keerulisemate tehnoloogiliste lahenduste puhul, mille märksõnadeks muu hulgas pilveteenuste kasutamine ning tehisintellekti võimaluste testimine.
Selliste võimaluste tundma õppimine ja ärakasutamine hoiab pikemas plaanis kokku raha ja aega ning loob organisatsiooni jaoks uusi võimalusi. Kokkuvõttes on eestvedajatel võimalik paremini keskenduda oma põhitegevusele ehk organisatsiooni missiooni teostamisele.
Tehnoloogia kasutamine oma igapäevatöös on siiski vaid jäämäe tipp. Miks mitte kasutada lahutamatu osana oma tegevusmudelist võimalusi, mis on viimastel aastatel tänu tehnoloogilisele innovatsioonile avanenud?
Alljärgnevalt tutvustan kolme kodumaist näidet valdkondadest, mida peetakse tavapäraselt just “maailmaparandajate” pärusmaaks: laste ja perede heaolu toetamine, looduskeskkonna kaitsmine ja kodanikuaktiivsuse edendamine. Kõigil kolmel juhul on näha, et oma tegevusmudeli rajamine tehnoloogilistele võimalustele ei tähenda inimliku dimensiooni kadumist. Vastupidi – kombinatsioon tehnoloogiast ja silmast silma tegevusest võib anda mõjusaima tulemuse.
Triumf Health ehk nutitelefon parema tervise heaks
Kuidas ajastu trende ühiskondliku missiooni heaks ära kasutada, sealhulgas suundumusi, mida üldplaanis nähakse pigem riskantsetena, nagu näiteks laste poolt nutitelefonis mängude mängimine?
Siinkohal on positiivseks näiteks 2018. aastal ettevõtluskonkursil Ajujaht sotsiaalse ettevõtluse eriauhinna võitnud iduettevõte Triumf Health. Triumfi tiim on välja töötanud mobiilimängu, mis aitab kaasa krooniliselt haigete laste ravile. Sellest võivad abi saada lapsed, kel on diagnoositud vähk, suhkruhaigus või astma, aga ka need, kes on kimpus ülekaalulisusega või kel seisab ees keerukam operatsioon.
Laps kehastub mängus superkangelaseks ja õpib põnevaid ülesandeid täites juhtima enda emotsioone ning käituma viisil, mis aitab haigusega kohanemisele kaasa. Arstid saavad aga lapse psühholoogilise olukorra kohta väärtuslikku infot tänu võimalusele jälgida otsuseid, mida laps mängides langetab. Mängu eesmärk on seeläbi tuvastada, ennetada ja/või vähendada krooniliste haigustega kaasnevaid psühholoogilisi probleeme ning toetada konstruktiivse tervisekäitumise kujunemist.
Triumf Health on välja töötatud koos lastehaiglate personali ja lastevanemate esindusorganisatsioonidega. Tänaseks on toimumas ka mõju-uuringuid mängu rakendamise tulemuslikkuse ja edasiarendusvõimaluste kohta. Ideaalis jõutakse mõne aasta jooksul niinimetatud digiravimi staatuseni, mille kasutamist haiglates toetaks ka riiklik ravikindlustuse süsteem.
Teeme Ära Sihtasutus ehk tehnoloogia toel prügipimedusest vabaks
Teeme Ära talgupäevad ja ülemaailmsed prügikoristustalgud lugejale küllap pikemat tutvustamist ei vaja. Küll väärib esiletõstmist tõsiasi, et 2018. aastal toimunud tol hetkel rekordilise osalejate arvuga maailmakoristustalgute õnnestumisele aitas kaasa spetsiaalselt loodud mobiilirakendus nimega World Cleanup. Selle abil oli enne aktsiooni võimalik kaardistada kogukonna territooriumil asuvaid prügihunnikuid.
Nii tekkis nii-öelda prügikaart, mis aitas tuua nähtavale maas vedeleva prügi üle kogu maailma. Jäätmeprobleemi nähtavaks tegemine aitas jōustada suurt prügikoristusaktsiooni World Cleanup Day 15. septembril 2018, mil üheskoos Eestiga koristasid oma territooriume 17 miljonit inimest 158 riigist üle maailma. Korraldajate hinnangul mängis prügikaardistamise äpp olulist rolli prügiprobleemile tähelepanu juhtimise kampaanias.
Praegu on Teeme Ära Sihtasutusel käsil AI-lahendusele – kratile nimega WADE – rakenduse leidmine. Tegemist on lahendusega, mis suudab tuvastada piltidelt ja videotelt prügi.
Muuseas, nii mobiiliäpi kui ka krati arendamisel ja haldamisel oli Teeme Äral suur abi koostööst Microsoftiga, kelle vabaühendustele pakutavatest teenustest on eespool juttu, mh kasutatakse pilveteenust Microsoft Azure.
Rahvaalgatus.ee ehk rohkem aktiivsete kodanike algatatud positiivseid muutuseid
Meie elu puudutavaid küsimusi otsustatakse kuskil kõrgel ja kaugel? Kui keegi tahabki midagi nii-öelda rohujuure tasandilt algatada, siis selleks laiema ringi inimeste kaasamine on peaaegu võimatu? Eesti Koostöö Kogu algatatud Rahvaalgatus.ee näitab, et olemasoleva seadusandluse võimalusi ja tehnoloogia abi kasutades saab igaühele anda võimaluse ühiskondlikku arengut konstruktiivselt mõjutada.
Rahvaalgatus.ee on arutelude pidamise ja ettepanekute koostamise platvorm, mille kaudu saab esitada Riigikogule kollektiivseid pöördumisi (ehk algatusi). Rahvaalgatus.ee võimaldab igaühel teha ettepaneku, kuidas ühiskonnaelu parandada või mõnda seadust muuta. Pärast ettepaneku kirjapanemist saab kutsuda teisi kaasa arutlema, koostada arutelu tulemusel ühiselt pöördumise (ehk algatuse), koguda vähemalt 16-aastastelt Eesti elanikelt digiallkirju ning pöördumise ühe klikiga Riigikogule esitada. Platvormis saab jälgida, mida parlamendi komisjon(id) ettepaneku kohta arvavad ja kuidas see seaduseelnõuks kujuneb.
2019. aasta sügise seisuga on nelja viimase aasta jooksul tuldud välja 100 algatusega, mis on saanud üle 60 000 allkirja üle 42 000 inimeselt. Riigikogusse arutlusele on nendest jõudnud 33. Digiallkirjastatud algatuste edasine käekäik on olnud mitmekesine, muu hulgas ongi jõutud seadusemuudatusteni, mõjutatud valdkondlike strateegiate sisu ning saavutatud laiapõhjaliste diskussioonide toimumine meedias. Teemadering on olnud mitmekülgne, nt hoolduskindlustus kui osa Eesti sotsiaalsüsteemi arengusuundadest või piirangute seadmine jahituristide veelindude küttimisele.
Kuidas lambanahas hunt ära taltsutada?
Mida teha, kui aga endal igasugune tehnoloogiline taust puudub? Sel juhul tasub kõigepealt defineerida oma valdkonna probleemid ja seejärel mujalt nõu küsida. Tavaliselt on tehnoloogiahariduse ja -kogemusega inimestel pädevused, mida saab rakendada eri valdkondades. Tarvis on aga inimest, kes oskab argumenteeritult kirjeldada, milliseid eesmärke ta saavutada soovib ning millised on praegused takistused. Tehnoloogiataustaga kaasamõtlejaid on võimalik leida sündmustelt nagu häkatonid, algatustest nagu “Annetame aega” ja rahvusvahelisest portaalist Benevity Causes Portal.
Lõpetuseks aga meeldetuletus, et suurte võimalustega, mida tehnoloogia pakub, kaasneb ka vastutus. Vabaühendused saavad siinkohal eeskujuks olla, et oma tehnoloogiliste lahenduste riskid läbi mõtelda ja neid maandada. Muidu on oht minna kaasa loosungitega stiilis “Just see tehnoloogiline lahendus päästab maailma!”, jättes samas arvestamata negatiivsed mõjud.
Ühe näitena võib tuua kasvõi sellise positiivse mainega valdkonna nagu taastuvenergeetika arendamine, mis uuemate rahvusvaheliste käsitluste põhjal toob muu hulgas kaasa hüppe hõbeda ja liitiumi kaevandamises. Kaevandamismahtude kasv tähendab, et hävitatakse looduslikke ökosüsteeme ja kiireneb peamiselt arenguriikide maakogukondade elanike ränne suurlinnadesse.
Seega võib juhtuda, et kliimamuutustega võitlemise lipukirja all kasutatavate tehnoloogiate tagajärjed konkreetsetele piirkondadele võivad olla hullemadki, kui kliimamuutuste puhul kardetakse. Vastutustundlikum oleks tunnistada, et ainus “maailma päästev” lahendus saab olla energiatarbimise vähendamine, mitte tarbimist suurendades ühelt tehnoloogialt teisele ümber lülitumine.
Selge on aga see, et innovatsioonilamba nahka pugenud tehnoloogiahunt on juba hoovi peal. Ühegi vabaühenduse võimuses pole teda sealt ära ajada, sest üksinda ajastu trendide vastu ei saa. Küll saab hunti mitmel viisil pügada ja võtta sealjuures vastutus selle eest, et ta väga valusalt ei hammustaks. Sedasi jõuavad tehnoloogia loodavad võimalused vabaühenduste abil nende ühiskondlike probleemideni, millega seoses on senisest kiiremaid, kvaliteetsemaid ja mõjusamaid lahendusi tarvis kõige rohkem.
Ilmus Hea Kodaniku talvenumbris.
Hea Kodaniku artiklid valmivad vabatahtlikkuse alusel, kuid tellimise, toimetamise ja ajakirjakaante vahele seadmisega kaasnevad paratamatud kulud. Kui sulle meeldivad Hea Kodaniku artiklid ning tahad toetada nende ilmumist ka edaspidi, toeta meid siin: https://heakodanik.ee/toeta.
