Loomus palub vabariigi valitsusel majanduse taastamise paketi raames karusloomafarme mitte toetada

Täna ehk 26. mail pöördus loomade eestkoste organisatsiooni Loomus juhatus vabariigi valitsuse, peaminister Jüri Ratase ja maaeluminister Arvo Alleri poole palvega mitte toetada EL-i struktuurifondi ehk riigiabi raames karusloomafarme.


Euroopa Liit on kokku pannud majanduse taastamise paketi, mis lubab liikmesriikidel maksta ühekordset hüvitist põllumeestele ja väikestele põllumajanduslikele toiduettevõtetele, kes on COVID-19 kriisi tõttu tugevalt kannatanud.


Loomus teeb ettepaneku toetusmeetmete suunamisel kaaluda nii tootjate majanduslikku elujõulisust kui ka ühiskonna tegelikku vajadust selliste toodete järele. Seepärast kutsub Loomus Eesti Vabariigi Valitsust ja Maaeluministeeriumi üles kasutama valikukriteeriume, mis välistaksid karusloomatootjate ja -töötlejate kasu saamise EAFRD ajutisest majandusabist COVID-19 puhangu ajal.


Organisatsioon on seisukohal, et riigi raha ei tohiks kasutada, et aidata järje peale väljasurevat majandusharu, mis toodab loomade heaolu hinnaga mittevajalikke tooteid.


MTÜ Loomuse täispikk pöördumine:


Lugupeetud Jüri Ratas ja Arvo Aller!

Kirjutan loomade eestkoste organisatsiooni Loomus nimel, et väljendada muret EL-i struktuurifondi, täpsemalt EAFRD ehk riigiabi võimaliku kasutamise üle karusloomafarmide toetamiseks COVID-19 puhangu ajal.

Mõistame, et EL on pannud kokku majanduse taastamise paketi, mis lubab liikmesriikidel maksta ühekordset hüvitist põllumeestele ja väikestele põllumajanduslikele toiduettevõtetele, kes on COVID-19 kriisi tõttu tugevalt kannatanud. Mõistame, et ajutine majanduslik toetus on paljude pandeemiast mõjutatud põllumajandustootjate jaoks tõenäoliselt vajalik, kuid soovime väljendada konkreetset muret karusloomakasvatajate ja -töötlejate abikõlblikkuse üle Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi rahaliste vahendite ja otsetoetuste kava suhtes, mida pakub EL-i riigiabi ajutine raamistik.

Juhime tähelepanu, et karusnahasektor ei tooda hädavajalikke kaupu ega teenuseid. See eksisteerib vaid selleks, et varustada luksusmoeturgu loomsete toodetega, millele on tänapäeval olemas palju inimlikumad alternatiivid. Karusloomakasvatusega seostub ka sügav mure nende tegevuse eetilisuse ja loomade heaolu pärast, mis on viinud mitmes liikmesriigis sektori keelustamise ja järk-järgulise kaotamiseni ning riikide parlamendid kaaluvad parajasti veelgi rangemaid keelde.

Karusloomakasvatus mõjub keskkonnale kahjulikult. Näiteks karusloomafarmi kanalisatsioon kujutab endast suurt saasteohtu, kuna võib reostada pinnase ja vesistu. Farmist lähtuv hais häirib kohalikke elanikke. Karusloomakasvatus mõjub negatiivselt ka looduslikule elurikkusele ja on jätkuvalt peamisi viise, kuidas loodusesse satub üks kahjulikumaid invasiivseid võõrliike – Ameerika naarits.

Veelgi enam – asjakohane on lisada, et nõudlus karusloomatööstuse järele on viimastel aastatel tähelepanuväärselt vähenenud, sest tarbijad on teadlikumad ja juhtivad moekunstnikud, jaemüüjad ning moeajakirjad on hakanud ajama eetilist, karusnahavaba joont. Sellest tulenevalt on karusnaha müük vähenenud, toornahahinnad on püstloodis langenud, palju oksjonitel pakutud karusnahku on jäänud müümata ja Euroopas karusnaha nimel aretatavate loomade arv on kahanenud.

Euroopa Komisjoni ettepanek on, et liikmesriikidel lastaks põhjendada toetuse suunamist objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel neile, kes on kriisist kõige rohkem mõjutatud. Valikukriteeriume võib kasutada selle meetme kasusaajate valimiseks, kuigi see pole kohustuslik.
Soovitame Eesti Vabariigi Valitsusel ja Maaeluministeeriumil tungivalt veenduda, et ühtki EL-i riigiabi ajutise raamistiku algatatud EAFRD rahalist vahendit ega otsetoetuste kava ei kasutataks karusloomafarmide tegevuse toetamiseks.

Karusloomakasvatuse majanduslik elujõulisus pikas plaanis tekitas küsimusi juba enne COVID-19 kriisi, sest tarbijate nõudlus selliste toodete järele on märkimisväärselt muutunud ja üldsus tunneb üha suurenevat moraalset muret karusnahatootmise ja farmides elavate loomade heaolu pärast.

Toetusmeetmete suunamisel tuleks kaaluda nii tootjate majanduslikku elujõulisust kui ka ühiskonna tegelikku vajadust selliste toodete järele. Seepärast kutsume Eesti Vabariigi Valitsust ja Maaeluministeeriumi üles kasutama valikukriteeriume, mis välistaksid karusloomatootjate ja -töötlejate kasu saamise EAFRD ajutisest majandusabist COVID-19 puhangu ajal. Riigi raha ei tohiks kasutada, et aidata järje peale väljasurevat majandusharu, mis toodab loomade heaolu hinnaga mittevajalikke tooteid.

Samamoodi ei tohiks kasutada muid mehhanisme nagu Euroopa Komisjonis hiljuti vastu võetud Riigiabi meetmete ajutist raamistikku majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu ajal, et pakkuda karusloomatootjatele või -töötlejatele otsetoetusi, valikulisi maksusoodustusi või ettemakseid. Lisaks ei tohiks eelmainitud põhjustel kasutada riigiabi ajutist raamistikku selleks, et anda karusnahatootjate pangalaenudele riigi garantiisid või pakkuda karusnahasektori ettevõtetele subsideeritud riiklikke laene.

Loomus tegeleb loomade huvide ja õiguste kaitsega ning loomade huvide esindamisega ühiskondlikes aruteludes. Loomus seisab eelkõige nende loomade eest, keda kasutatakse põllumajanduses, loomkatseteks, meelelahutustööstuses ja karusnahkade tootmiseks.
www.loomus.ee

Lisateave:
Annika Lepp
Kommunikatsioonijuht
MTÜ Loomus
+372 5516564
annika@loomus.ee

• Keskkond
• Uudis
• Vabaühenduste Liidu liige