Eesti Puuetega Inimeste Koja kolm ettepanekut kohalikel valimistel osalevatele erakondadele

17. oktoobril toimuvad Eestis kohalike omavalitsuste volikogude valimised. Eesti Puuetega Inimeste Koda edastas eile erakondadele soovitused lülitamaks valimisprogrammidesse puuetega inimeste eluoluga seotud teemasid. Kuna statistika kohaselt on umbes iga kümnes eestimaalane puudega, EPIKoda on veendunud, et puuetega inimeste probleemid on poliitikaülesed ja väärivad kohta iga erakonna valimisprogrammis. 

Puuetega inimeste heaolu, eneseteostamise võimalused ja kaasatus ühiskonda sõltuvad suures osas nende elukohajärgsel kohalikul tasandil tehtud otsustest. 

“Kohaliku omavalitsuse poliitika peab tagama hoonete ja muu taristu ligipääsetavuse ning kohaliku tasandi sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi. Samuti on kohalikel omavalitsustel võtmeroll kaasava hariduse pakkumisel ja edendamisel nii lasteaedades kui üldhariduskoolides. Neile, kes osutuvad valituks sellel sügisel, langeb suur vastutus nimetatud eluvajalike valdkondade toimimise eest,” – ütles EPIKoja tegevjuht Anneli Habicht. 

EPIKoda pakkus erakondadele välja kolm programmilist punkti, mille osas esineb täna probleeme pea kõigis Eesti kohalikes omavalitsustes:

• Kõikidele inimestele ligipääsetav avalik ruum. Uute ja renoveerivate hoonete ning muude taristuobjektide sh sotsiaaleluruumide ligipääsetavuse tagamine kohaliku omavalitsuse poolt, sh liikumisabivahendite kasutajatele ja teistele, nt lapsevankriga liikujatele. Rohkem infot Tarbijakaitse- ja Tehnilise järelevalve ameti ligipääsetavuse kodulehelt.
• Sotsiaalteenuste kättesaadavus ja kvaliteet vastavalt abivajadusele. Tõenduspõhise ja elanikele arusaadava abivajaduse hindamise protsessi kujundamine, vajadustele vastava ja kodus elamist toetavate teenuste valiku pakkumine (nt sotsiaaltranspordi teenus, isikliku abistaja teenus, tugiisiku teenus, viipekeele tõlketeenus jne), juhtumikorralduslik lähenemine abistamisel.

KOV õigusaktide kooskõlla viimine sotsiaalhoolekande seadusega ehk abi saamise õiguse lahtisidumine ametlikult tuvastatud puudest ning lähedaste olemasolust. Vaata ka Riigikohtu lahendit Narva linna kohta. 

• Sotsiaalselt kaitstud ja hoitud erivajadustega lapsed. Puuetega ja erivajadustega laste tugiteenuste rahastamine vajadustele vastavas mahus, hariduslike erivajadustega laste arengu ja õppimise toetamine lasteaedades ja koolides. Sotsiaal- ja haridussüsteemi tõhusam koostöö abivajavate laste toetamisel. Vaata ka Riigikontrolli kaasava hariduse auditit. 

Anneli Habichti sõnul võiks valmidus lahendada ülalmainitud probleeme olla ühisosa, mis hoiab meie ühiskonda ja kohalikke kogukondi koos, sõltumata poliitilistest veendumustest. Puuetega inimesed elavad igas Eesti vallas ja linnas ning väärivad ülejäänud ühiskonnaga samaväärseid võimalusi iseseisvaks eluks ning eneseteostuseks. 

Lisa: Valdkondlik statistika ja uuringud

Praxis. (2021). Täiskasvanud erivajadusega inimeste abivajaduse hindamine ning toetavate teenuste pakkumine 

Sotsiaalkindlustusamet. (2020). Sotsiaalkaitse statistika kohalike omavalitsuste lõikes.

Eesti Puuetega Inimeste Koda. (2021). ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise variraporti täiendused 2021 (ingl. k). 

Rohkem infot:

Anneli Habicht
Tegevjuht
Eesti Puuetega Inimeste Koda
anneli.habicht@epikoda.ee
tel 5688 0320

• Riik
• Uudis