Uuring: Majanduslikust ebastabiilsusest sõltumata soovivad eestlased näha suuremat riigipoolset arenguabi vaesematele riikidele
4. juuni 2021
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Arengukoostöö Ümarlaud korraldas 2021. aasta maikuus Eesti elanike hulgas arvamusküsitluse arengukoostööd puudutavate hoiakute ja teadmiste kohta.
Maailma tugevalt mõjutavast COVID-19 kriisist ja suurenenud majanduslikust ebastabiilsusest sõltumata on Eesti elanike suhtumised ja hoiakud arengukoostöö rahastuse ning tegevussuundade osas positiivsed ning mitmedki näitajad on võrreldes 2020. aastaga tõusutrendis. Teadlikkus arengukoostöö põhimõtetest ja suundadest on vaatamata eelmisel aastal Välisministeeriumi kohaliku teavituse rahastuse ajutisele külmutamisele mõnevõrra tõusnud. Samuti on märkimisväärselt tõusnud poolehoid arenguabi rahastuse suurendamisele – lausa 27%, tõustes 49 protsendipunktini.
Arengukoostöö Ümarlaua juht Agne Kuimet toob veel välja, et vaatamata kriisiaastale tõusid arengurahastuse näitajad ning Eesti panustas netos 49 miljonit USD ehk 0.16% RKT-st. „Sellegipoolest soovitame jätkata arengukoostöö raames antava abi järk-järgulist suurendamist, jõudmaks 2030. aastaks eesmärgini ehk 0.33% RKT-st arengukoostöösse. Uuringu kohaselt vastavalt Eesti elanike poolehoiule ja rahvusvahelistele kokkulepetele peaks arenguabi rahastamist suurendama juba sel aastal, et järk-järguliselt jõuda tähtajaks sihttasemeni 0,33%.“
Lisaks rahastusele uuriti Eesti inimeste teadlikust arengukoostöö suundadest ja peamistest sihtregioonidest. Seoses Eesti esimese Aafrika regioonistrateegia loomisega uurisime, millistesse valdkondadesse peaks Eesti elanike arvates Aafrikas kõige rohkem ressursse suunama. Aafrika puhul saab kindlasti rääkida vaktsiiniebavõrdsusest ning teistest hetkel veel mitte väga laialdaselt arutletud teemadest. Uuringu tulemusena võibki tuui ühe soovitusena välja suurendada teavitustegevustvähem populaarsete arengukoostöö tegevussuundade toetuse tõstmiseks Eesti elanike seas. Üldine teadlikkuse tõus on eelduseks, et suureneks elanikkonna toetus Eesti riigi valitud arengukoostöö suundadest ka hetkel vähem populaarsetele valdkondadele.
Välisministeeriumi arengukoostöö ja humanitaarabi büroo direktori Kadi Metsandi sõnul on ministeeriumil hea meel, et Eesti elanike üldine teadlikkus arengukoostöö suundadest on tõusnud. “Koostöös hiljuti asutatud SA Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskusega suurendame Eesti võimekust arengukoostööd teha, tõstes seeläbi ka elanikkonna teadlikkust. Samuti tihendame lisaks prioriteetsetele Idapartnerluse riikidele aina enam koostööd Aafrika partnerriikidega, eriti digitaalsuse ja rohepöörde teemadel.“
Uuring valmis 2021. aasta mais koostöös uuringufirmaga Norstat, kes teostas küsitluse 28. aprillist 5. maini ning sellele vastas kokku 1119 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi elanikku. Küsitlus teostati telefoni- ja veebiküsitluse kombinatsioonina, millele telefonis vastas 853 ja veebis 266 vastajat. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks Eesti elanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
Uuringut rahastati Välisministeeriumi arengu- ja humanitaarabi vahenditest ning läbi Euroopa Komisjoni toetatud Eurodad’i liikmeprojekti.
