Eesti valiti rahvusvahelise algatuse avatud valitsemise partnerlus kaaseesistujaks.
Avatud valitsemise partnerlus on 2011. aastal loodud rahvusvaheline algatus, millega on liitunud 78 riiki ja 76 kohalikku omavalitsust. Avatud valitsemine tähendab võimu teostamist ausalt, läbipaistvalt ja dialoogis elanikega.
Riigisekretär Taimar Peterkopi sõnul näitab valituks osutumine, et Eestil on rahvusvaheliselt hea maine ning meid tunnustatakse avatud valitsemise eestkõnelejana. „Võib julgelt öelda, et Eesti digilahendused, mis aitavad inimestel riigi otsustusprotsessidel mitte ainult silma peal hoida, vaid neis ka osaleda, on rahvusvaheliselt hinnatud. Samuti on meie kodanikuühiskond võrreldes paljude teiste riikidega tugevam ning suhtlus vabaühenduste ja riigiasutuste vahel pidev ning sisuline,“ selgitas riigisekretär.
Eesti AVP tegevustest on suurt rahvusvahelist tähelepanu teeninud rahvaalgatusportaal, mille kaudu saab igaüks tõstatada ühiskondliku probleemi või küsimuse, pidada selle üle avalikku arutelu või algatada kollektiivse pöördumise koostamist riigikogule. Samuti on Eesti eeskujuks oma eelnõude infosüsteemiga, mille puhul on AVP tegevuskavade osana suurendatud võimalusi teavitada huvilisi eelnõu menetluskäigust, käsil on ka arendus, mille tulemusel saab infosüsteemist eelnõude koosloomekeskkond.
Kaaseesistujana soovib Eesti töötada selle nimel, et suureneks avatud valitsemise partnerluse liikmete vaheline kogemuste jagamine.
„Avatud valitsemise partnerluse raames on üle maailma välja töötatud väga palju häid lahendusi, mida saaks senisest paremini omavahel jagada. Tahame leida koostöös liikmesriikidega viise, kuidas paremini kasutada kogemuste jagamist nii riikide kui ka riikide ja vabaühenduste vahel,“ ütles Peterkop.
Avatud valitsemise partnerluse juhtkomiteesse kuulub 11 riigi ja 11 vabaühenduse esindajat ning Eesti valiti esmakordselt juhtkomiteesse sellel aastal. Juhtkomitee liikmete seast valitakse neli kaaseesistujat, neist kaks riikide ja kaks vabaühenduste esindajat. Kaaseesistuja volitused kestavad kaks aastat. Esimesel aastal on Eesti toetav kaaseesistuja ning teisel aastal juhtiv kaaseesistuja.
Eesti liitus avatud valitsemise partnerlusega 2012. aastal ning on praegu ellu viimas oma viiendat tegevuskava. „Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskavas 2020–2022“ on kuus tegevust nii koosloomelise poliitikakujundamise võimekuse kui ka läbipaistvuse suurendamiseks. Koosloomekeskkonna arenduse kõrval otsitakse häid koosloomemeetodeid, viiakse kohalikele omavalitsustele läbi arendusprogramme, et suurendada nende koostööd kogukondadega, ning juba on Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud „Huvide konflikti vältimise juhised ministritele ja nende nõunikele“.
Eesti AVP tegevusi koordineerib riigikantselei.
Loe lähemalt: https://riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/valitsuse-too-toetamine/avatud-valitsemise-partnerlus