Eesti üliõpilaskondade liit: kolm ettepanekut tudengkonna nimel
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Eesti üliõpilaskondade liit (EÜL) esitab Isamaa ja Res Publica Liidule, Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale ning Keskerakonnale kolm olulist ettepanekut koalitsioonilepingu läbirääkimisteks.
Eesti üliõpilaskondade liidu hinnangul vajab tudengite vajaduspõhine õppetoetuste süsteem täielikku uuendamist. „Eestis eksisteerib olukord, kus kõrgharidussüsteem näeb tudengit kui iseseisvat ning iseenda eest hoolt kandvat täisealist inimest, samas kui õppetoetuste süsteem peab tudengit vanematest sõltuvaks osaks perekonnast. Kehtiv toetuste süsteem koos toetuse taotlemiseks kehtestatud sissetulekute piirangutega ei ole end õigustanud,” väidab EÜL-i esimees. „Meie ettepanek on siduda üliõpilased lahti leibkonnast ning lähtuda tudengi tegelikust leibkonnast ehk isikutest, kellega ta koos iga päev majandab.” Tuleb arvestada, et toetused peavad olema piisavad täitmaks sotsiaalsete garantiide süsteemi eesmärke: kindlustama kõigile ligipääsu kõrgharidusele ning võimaldama täielikult õpingutele pühenduda.
Teine ettepanek on suurendada doktorantide toetust iga aasta eelmise kalendriaasta keskmise palgani. „Doktoranditoetuse eesmärk on tagada doktorantidele piisav sissetulek õpingute lõpetamiseni, et vältida doktorantide vajadust õpingute ajal kõrvalise tööga tegeleda. 422 euro suurune toetus ei saa katta täisajaga teadustööd tegeva doktorandi igapäevaseid kulutusi,” sõnab Müür. Vaadates praegust doktorantuuri alustajate, lõpetajate ja katkestajate arvu, on kindel, et madalad toetused toovad kaasa ressursside ebaefektiivse kasutamise. „Madala toetusmäära tagajärg on, et igal aastal katkestab õpingud 2/3 doktorantidest. Näiteks, 2014/2015. õppeaastal astus Eesti ülikoolidesse 370 uut doktoranti; samal aastal katkestas oma õpingud 517 doktoranti ning kraadi omandas 208 tudengit,” ütleb Jaanur Müür.
Kolmas ettepanek on muuta õppelaenu süsteemi vastavalt kõrgharidusreformist tulenevatele vajadustele. „Kehtiv õppelaenu kord on pärit kõrgharidusreformi eelsest ajast. Laenusüsteem, mille eesmärk oli toetada riigieelarveliste ja -väliste kohtade süsteemi, ei saa toimida mõistlikult tasuta kõrghariduse süsteemis. Seetõttu on loomulik, et Eesti õppelaenude süsteem vajab sisulist ümberhindamist. Kahjuks ei ole isegi viis aastat pärast kõrgharidusreformi toimumist hakatud uut õppelaenusüsteemi looma,” sõnab. „Kuni uus õppelaenusüsteem pole loodud ja käivitatud, tuleb võtta ette muudatused praeguse süsteemi sees.”
